IF pole aga sobilik kõigile. Esimeses grupis olid inimesed, kellel pikim toidukordade vahe oli 7—11 tundi.
Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi.
Kas paastumine on parim viis pühadekilodest vabanemiseks?
Kui aga järgida täpseid soovitusi kas 24-tunnine paastumine poleb rasva organism hoolikalt ette valmistada, on paastumisel tervisele mitmeid kasutegureid.
Paastumine tähendab osalist või täielikku toidust loobumist vähemalt 16 tunniks. Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust — söögist, joogist või mõlemast — mingi ajaperioodi jooksul. Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt sellest, millest paastutakse. Paastu võib klassifitseerida kestvuse järgi: 1 päev — ülilühike paast ehk koormusvaba päev; 1—3 päeva — lühike profülaktiline paast; 5—7 päeva — lühike raviv paast; 10—14 päeva — keskmine raviv paast; 21—28 päeva — pikk raviv paast; 40 ja rohkem päeva — ülipikk paast.
Lühemad 12—16 tunni paastud võivad samuti olla kasulikud, kuigi hetkel pole veel piisavalt uuringuid, mis näitaksid nende kasulikke mõjutegureid võrreldes ööpäevapikkuste paastudega.
Paastumine on hea viis vabaneda jääkainetest, mis on aja jooksul meie organismi ladestunud kas 24-tunnine paastumine poleb rasva ainevahetust häirima hakanud. Paast annab seedeelundkonnale puhkust ning seepärast on kehal toitu paastujärgselt lihtsam seedida ning hõlpsam ka kasulikke toitaineid omastada. Paljude toidulaualt on kadunud värsked aed- ja puuviljad, eelistatakse poolfabrikaate, mis sisaldavad tihti suurel hulgal suhkruid ning soodustavad põletikke.
Kui kehale neist puhkust anda, parandab see seedimist ning aitab keha tasakaalu taastada. Paastumise eesmärk selgeks Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Elle Kalamägi sõnul ei tohi paastu kunagi alustada pealesurutult, sunniviisiliselt ega vastu tahtmist. Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav.
- Adventistide Kogudus - Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades
- Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha.
- Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine? - SIIM MESIPUU
- Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades - Terve Elu Keskus
- Mma fat burning circuit
- Samuti võid mõelda, et mida see sulle annab?
- Kui palju aega rasva poletamiseks
Seetõttu on ta juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Elle Kalamägi soovitab paastu kavandades kindlasti arvestada paastuja tervisliku seisundi, haiguste, vanuse ja mitme teise individuaalsete asjaoludega ning otsustada, missugune paast talle kõige paremini sobib. Vajadusel võib konsulteerida toitumisnõustaja või mõne teise asjatundjaga, kellel on paastumiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Osaline paast või mõneks ajaks taimetoidul olemine sobib ilmselt kõigile, aga veepaastu puhul tuleb terviseprobleemide korral konsulteerida arsti või paastuspetsialistiga.
Kuigi paastumist on praktiseeritud aastatuhandeid, ei ole eksperdid veel ühisele arvamusele jõudnud, kui kasulik või kahjulik paastumine meie organismile siiski on.
Tihtipeale jõutakse paastumise juurde just kaalualandamise eesmärgil, kuid oluline on teada, et paastumise kasutegur seisneb eelkõige organismi puhastumises, mitte aga niivõrd kaalulangetamises. Kuigi paastumine aitab kaalu tõepoolest langetada, tuleneb vähenenud kaalunumber paastu alguses kaotatud vedeliku, mitte aga rasva arvelt. Paastumise ajal pole kehal võimalik toidust energiat ammutada ning seepärast võtab ta seda maksas ja lihastes leiduvast glükoosist.
Selline protsess algab ligikaudu kaheksa tundi pärast viimase eine söömist.
Plokščias varpas nuo 90 iki 60 kg. Mažesnis svoris greitai praranda riebalų kiekį per 5 dienas
Kui viimane annus glükoosi kehast on kasutatud, hakkab keha põletama rasva kui energiaallikat ning tulemuseks võib olla soovitud kaalulangus. Pikemaajalisele kaalulangusele see siiski kasu ei too ning endise toitumise juurde tagasi pöördudes võivad kaotatud kilod ka sama kiirelt kui kadusid tagasi tulla.
Seepärast on oluline enne paastuga alustamist läbi mõelda, mis on selle eesmärgiks. Kui soov on imekiirelt ja jäädavalt vööümbermõõdust sentimeetreid kaotada, siis pole paast esimene mõistlik kas 24-tunnine paastumine poleb rasva. Kui aga eesmärk on keha puhastada ning organismi toksiinidest vabastada, tasub paastu proovida küll.
Paast on kergem, kui tarbida paastu ajal kummeli või muid taimseid teid. Paastumine kiirendab kehast mürkainete vabanemist Tänapäeva lääne ühiskonna inimese toidulaualt leiab liiga palju rafineeritud ja töödeldud toiduaineid, mis sisaldavad väheses koguses kehale olulisi antioksüdante ja vitamiine.
Ebatervisliku toitumise tagajärjel on organismi ladestunud toksiine ja säilitusaineid, mis pikemaajalisel tarbimisel kiirendavad vananemisprotsessi, suurendavad riski haigestuda diabeeti ja halvendavad elundite funktsioneerimist.
Intermittent Fasting
Paastumine on üks viis, kuidas keha efektiivsemalt toksiinidest vabastada. Kui piirata süsivesikute tarbimist ning paastu ajal toidust üldsegi loobuda, läheb organism ketoosiseisundisse, mis toob endaga kaasa suure rasvapõletuse ja toksiinidest vabastamise. Ketoonid on veres olevad energiamolekulid, mida toodetakse rasvast.
Kaota üleliigseid kilosid magades Uuendatud Aasta pikim pühadeperiood on seljataga ja selles mõttes võiks ju küsida, et mis siin peale kaklust enam rusikatega vehkida.
Ketoosiseisundis on organismis vere ketokehade tase kõrgem kui vere glükoosi tase. Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas.
Mida madalam on kehas insuliini tase, seda tugevam on ketoos. Ketoosiseisundi ajal tekkinud liigsed ketokehad ehk rasvaainevahetuse kõrvalproduktid erituvad kehast uriiniga.
Kui ei, siis on see artikkel just sulle! Küllap mõtled nüüd — hullumeelsus, tühja kõhuga sõita, kust mu keha siis kütust saab!
Kui kiirelt keha ketoosiseisundi saavutab, on individuaalne. Tavaliselt võtab see aeg 1—2 päeva. Siinkohal on oluline teada, et ketoos ei ole kahjulik seisund, küll aga võib ketoosiseisundisse mineku ajal tunda väsimust, pearinglust või ärrituvust. Samuti võib kaasneda halb hingeõhk, suus võib olla metallimaitse.
Paastumine kui organismi puhastaja
Tihti aetakse segamini kaalulangus juurdepaas teadvusele ja ketoatsidoos, mis on eluohtlik seisund. Ketoatsidoos tekib äärmuslikust insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis ning muudab vere happeliseks. Kui inimene õigel ajal abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra.
Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel. Ketoatsidoos on renu x kaalulanguse ulevaated harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta.
Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel. Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada. Otsus, kas organismi paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal. Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi. Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda.
Kasvuhormoon on inimkehas toodetud aine, mille roll on kasvu reguleerimine, lihaste ja organite kasvu arendamine ning rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuse korraldamine.
Sportlaste seas on kasvuhormooni kunstlik tarvitamine keelatud, kuna see mõjutab sportlaste sooritusvõimet. Kasvuhormooni kasutamist on raske tuvastada, kuna pole leitud testmetoodikat, et seda uriiniproovist avastada.
Ilutööstus seostab kasvuhormooni igavese nooruse hormooniga. Lihtsalt öeldes aitab kasvuhormoon püsida kauem nooremana. Lisaks paastumisele tõuseb kasvuhormooni tase veres ka füüsilise koormuse ja korraliku une ajal. Positiivne mõju meie tervisele ja heaolule Näiteks aitab paastumine alandada triglütseriidide taset veres, mis on vajalikud energia tootmises, kuid nende kõrge tase näitab, et veres on liiga palju rasva, mis pole organismile kasulik.
Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine?
Tagajärjeks võib olla suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Samuti on paastumise üheks kasuteguriks nn halva kolesterooli vähenemine organismis.
Tervise toetamiseks ja kaalu alandamiseks on kõige sobivam viis muuta toitumine ja eluviis tervislikuks elu lõpuni. Mõnda aega söömata jätmine ei ole midagi ohtlikku, kui oled üldiselt tervislik ja toitainetega varustatud. Seega võib katsetada vahelduva lühiajalise paastuga, mis võib tervist positiivses suunas mõjutada. Kui tahan teha 16 tundi söögipaastumis kell ma pean alustama ja mis kell lõpetama? Ka on ajalist vahet ka?
Esimese 48 tunni jooksul eralduvad veres suures koguses nn õnnehormoonid endorfiinid, millel on positiivne mõju meie üleüldisele heaolule. Endorfiinide vabanemine on vastuseks ainevahetuslikule stressile kehas.
Samuti ollakse arvamusel, et paastumine on kasulik immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuna vähendab kehas vabade radikaalide hulka. Vabad radikaalid on oksüdandid, mis on oma olemuselt üliaktiivsed ühendid.
Need on vajalikud normaalseks ainevahetuseks ja rakkude talitluseks, kuid liigses koguses muutuvad kehale ohtlikuks. Samuti aitab paastumine reguleerida põletikku kehas ning võib aidata takistada vähirakkude teket.
Paastumine annab puhkust seedeelundkonnale, millel on positiivne mõju meie üleüldisele tervisele. Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et vähem toidukordi mõjusid positiivselt nii aju- kui südametegevusele ning aitasid reguleerida suhkrusisaldust veres. Siinkohal on oluline aga märkida, et on olemas rida uuringuid, mis kinnitavad kui oluline on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus, et aeglustada või ennetada vanusest tingitud terviseprobleeme.
Mil määral paastumine vananemisprotsessi aeglustab ja kuidas täpselt tervist mõjutab pole aga paikapidavate uuringutega kinnitatud. Veepaastu ajal tuleks juua 2—3 liitrit vett päevas.