Viiendaks on mu isiklik lemmik - ajaline efektiivsus. Kuid tuleb meeles pidada, et halba toitumist maha ei treeni, veel vähem paastu.
Tegelikult on vastupidi, sest pigem on meile uus see, et iga nurga peal asuvad kohvikud, tanklad, Wolt jne ning toit pole lihtsalt energiaallikas, vaid ka sotsialiseerumise lahutamatu osa. Kindlasti on paljud kuulnud nõuannet: ära söö õhtul pärast kella 6.
Millega see võrdub? Sööd kell 6 õhtusöögi ja hommikusöögini paastud. Pole ju midagi uut.
Märgin ka ära, et ma ei ole toitumisekspert ega doktor. Igaüks otsustagu ise, kuidas ta toitub. Hindan mistahes valdkonnas praktikuid üle teoreetikute ning olen selle toitumisviisiga nüüd pikemalt tegelenud, katsejäneseks mina ise. Miks otsustasid selle toitumisviisi valida? Sattusin selle juurde juhuslikult. Päeval oli mul palju tegemist ja tööd, õhtuti trenn, vaba aega nappis.
Paastumine kui organismi puhastaja
Hommikusöögi tegemine ja söömine võttis aega ning lõunal kulus jällegi aega, et planeerida, kus ja mida süüa. Jätsingi need kaks ühel päeval ära ja sõin ainult õhtul koju jõudes. Sain hommikul pisut kauem magada ja päeval tööd teha. Sportlaste seas on kasvuhormooni kunstlik tarvitamine keelatud, kuna see mõjutab sportlaste sooritusvõimet.
Kasvuhormooni kasutamist on raske tuvastada, kuna pole leitud testmetoodikat, et seda uriiniproovist avastada. Ilutööstus seostab kasvuhormooni igavese nooruse hormooniga.
Vahelduv paastumine ei ole parem kui tavaline dieediga kaalulangus, uus uuring leiab
Lihtsalt öeldes aitab kasvuhormoon püsida kauem nooremana. Lisaks paastumisele tõuseb kasvuhormooni tase veres ka füüsilise koormuse ja korraliku une ajal.
Positiivne mõju meie tervisele ja heaolule Näiteks aitab paastumine alandada triglütseriidide taset veres, mis on vajalikud energia tootmises, kuid nende kõrge tase näitab, et veres on liiga palju rasva, mis pole organismile kasulik. Tagajärjeks võib olla suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Samuti on paastumise üheks kasuteguriks nn halva kolesterooli vähenemine organismis. Esimese 48 tunni jooksul eralduvad veres suures koguses nn õnnehormoonid endorfiinid, millel on positiivne mõju meie üleüldisele heaolule.
Endorfiinide vabanemine on vastuseks ainevahetuslikule stressile kehas. Samuti ollakse arvamusel, et paastumine on kasulik immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuna vähendab kehas vabade radikaalide hulka. Vabad radikaalid on oksüdandid, mis on oma olemuselt üliaktiivsed ühendid.
Vahelduv paastumine intermittent fasting - uuringutepõhine analüüs selle mõjust meie tervisele.
Need on vajalikud normaalseks ainevahetuseks ja rakkude talitluseks, kuid liigses koguses muutuvad kehale ohtlikuks. Samuti aitab paastumine reguleerida põletikku kehas ning võib aidata takistada vähirakkude teket. Paastumine annab puhkust seedeelundkonnale, millel on positiivne mõju meie üleüldisele tervisele.
Vahelduv paastumine võib aidata teil kaalust alla võtta. Kuid kas see võib panna teid kauem elama?
Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et vähem toidukordi mõjusid positiivselt nii aju- kui südametegevusele ning aitasid reguleerida suhkrusisaldust veres. Siinkohal on oluline aga märkida, et on olemas rida uuringuid, mis kinnitavad kui oluline on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus, et aeglustada või ennetada vanusest tingitud terviseprobleeme.
Mil määral paastumine vananemisprotsessi aeglustab ja kuidas täpselt tervist mõjutab pole aga paikapidavate uuringutega kinnitatud.
- Haridus Vahelduv paastumine ei ole parem kui tavaline dieediga kaalulangus, uus uuring leiab Ülemaailmse dieetitööstusega, mille väärtus on95 miljardit USA dollarit, on selge, et maailm on kaalulangus.
- Vahelduv paastumine võib aidata teil kaalust alla võtta.
- Mida süüa?
- - Мне кажется маловероятным, что Танкадо использовал непроизвольный набор знаков.
Veepaastu ajal tuleks juua 2—3 liitrit vett päevas. Paastu erinevad liigid Paaste võib klassifitseerida ka selle järgi, mida toitained, vedelik paastuja paastuajal tarbib. Paastumine ei pruugi tähendada, et tuleb toidust täielikult loobuda, vaid võib ka piirata tavapärast toidukogust ning teha muutusi oma toitumismustrites.
Siin on loetletud mõned peamised paastu liigid: Kuivpaast — tegemist on kõige ekstreemsema paastuliigiga, mis välistab igasuguse toidu ja joogi teatud ajaperioodiks maksimaalselt 72 tunniks.
Kokkuvõttes loevad vaid kalorid ning IF on siin lihtsalt abimees püsimaks rajal ning kiirendamaks jõudmist soovitud tulemuseni. Söömisaken Nii palju kui ma olen lugenud inimeste kogemusest IF-iga, siis lõhutakse paastuaken tavaliselt u 6 tundi pärast ärkamist ehk kella 14 paiku.
See tähendab, et viimane toidukord on hiljemalt kell Minule selline lähenemine absoluutselt ei sobi ja IF-i võti ongi rakendada just endale sobiv rutiin!
Mina toimin järgmiselt: ärkan ning joon rohkelt vett ja ühe tassi kohvi teen oma fasted treeningu söön 3 suuremat toidukorda ning mõne väiksema snäki söön oma viimase toidukorra lähen magama Suurim põhjus, miks ma IF-i üldse oma elustiili rakendasin on senine pidev näljatunne.
Oma praeguse eesmärgi juures kaalu langetada ja rasvamassi vähendada leian, et seda on äärmiselt raske teha päeva jooksul koguaeg süües.
Paastumine kui organismi puhastaja | Toitu tervislikult
Olles kaloridefitsiidis on näljatunne paratamatu, sest keha peab asuma rasvavarude kallale, et lisaenergiat saada. Kui söön esimese asjana ärgates, siis peaks iga toidukord olema mul kcal kanti, et õhtuni välja vedada.
Mitte ükski toidukord ei suutnud mu kõhtu aga täita ning juba tunnike pärast söömist, oli nälg jälle kallal. Lisaks näljatundedele pidin sööma ka väga lahjasid toiduaineid, et mahuliselt rohkem süüa ja oma aju natuke petta.
IF on kaalulangetusel vaimses mõttes väga abistav, sest võid 8 tunni jooksul süüa suuri portsjoneid, rahuldades nii isusid kui näljatunnet.
Kikkpoksija Hendrik Themas räägib intermittent fasting’ust
Pärast viimast toidukorda ma enam nälga ei tunnegi, kui siis vahetult enne magama minekut. Kuid selle mure lahendab väga hästi pudel gaseeritud vett või tassike sooja teed. Paastumise ajal on lubatud ka kalorivabad joogid ja must kohv. Minu uurimuses leiti, et väga madala kalorsusega dieediga kcal inimestel tekkis järgmisel päeval näljahormooni ghreliini vähenenud tase.
Kuna kõrged ghreliini kontsentratsioonid on seotud näljasega, vähendavad selle madalamad kontsentratsioonid pärast vähese kalorsusega dieeti söögiisu ja võivad aidata inimestel, kellel on lühiajaline kaalulangus.
Kuid see uuring ei suutnud näidata samu tervise parandusi nagu insuliinitundlikkusmida eelmised loomkatsed näitasid. Need uuringud kasutasid pikemaid ja raskemaid kalorite piiramise meetodeid sageli tühja kõhugamida 5: 2 dieet tavaliselt ei sisalda. Loe edasi: Siin on kõhn, mis on kaalulangus - 5: 2 dieet Kuid üks inimlik uuring leidis, et pärast 5: 2 dieeti kolme kuu jooksul paranes insuliini tundlikkus päevaste kalorite piiramise dieediga, kui kaks väga madala kalorsusega päeva toimusid järjest.
Intermittent Fasting
See viitab sellele, et katkendlik paastumine võib anda lisahüvesid, kui kalorite piirangut pikendatakse. Kas vaheajaga paastumine võib olla edukas üle 50 nädala, ei ole veel teada. Kuid tulemuseks on see, et piisavalt tervete inimestega või piisavalt pika aja jooksul ei ole tehtud piisavalt uuringuid, et näidata, kuidas selline söömisviis võiks haigusi ära hoida.
Vahelduv paast tähendab lihtsaimas mõttes söömist või joomist teatud aja jooksul hoidumist. Selle määratluse järgi praktiseerivad seda peaaegu kõik meist; on põhjus, miks kutsume päeva hommikusöögiks esimest sööki.
- Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi.
Tegelikult võib ainult öö läbi paastudest ilmnevate füsioloogiliste muutuste uurimine öelda, miks paastumine võib meie tervisele positiivset kasu tuua. Isegi üleöö paastumine, mõne uuringu kohaselt, võib vähendada teatud metaboolsete biomarkerite nagu glükoos, insuliin ja muud hormoonid kontsentratsiooni. Just seepärast sunnivad arstid enne vereanalüüsi sageli paastuma kaheksa kuni 12 tundi.
- Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine.
- Intermittent Fasting - Paljas Porgand
See hoidumisperiood annab teie kehale aega jõuda seisundisse, kus toit seda ei mõjuta. Selge küsimus on see, kas selle sagedamini tegemine võib meie tervisele positiivselt kasu tuua. Vahelduv paastumine on mitmesuguseid.
Kikkpoksija Hendrik Themas räägib intermittent fasting’ust | TerviseTrend
Kuid on olemas kaks populaarset kava, mis hõlmavad olulist söömispiirangut, ja teadlased on leidnud mõlemast sarnase mõju. Seda dieeti järgivad inimesed söövad ühel päeval normaalselt ja järgmisel päeval tarbides null kalorit või selle lähedal kiiresti.
See võib olla lõbus, kuid kas see on seda väärt? Mõnes uuringus on uuritud selle dieedi füsioloogilisi mõjusid nii hiirtel kui ka inimestel.
Siiski on täiesti kindel, et kui paastumise ajal söömata jäänud sööki kompenseeritakse hilisema ülesöömisega, siis pole lootustki, et kaal langeks. Võrrand kaalulangetuseks on väga lihtne- söö vähem kui kulutad või siis kuluta rohkem kui sööd!
IF on üks paljudest võimalikest viisidest selle saavutamiseks. Osad inimesed tunnevad, et nii on lihtsam päeva jooksul tarbitud kaloraaži vähendada kui lihtsalt väiksemaid koguseid süües. Mõjud tervisele IF mõjudest inimesele on tehtud suhteliselt vähe teadusuuringuid, kuid kui kaal kõrvale jätta, siis on mitmed uuringud näidanud erinevate terviseparameetrite paranemist, eriti just lipiidides.
Vahelduv paastumine (intermittent fasting)- uuringutepõhine analüüs selle mõjust meie tervisele.
Siiski on tegu teemaga, mille puhul tasuks uurida, kas sellel on metaboolseid eeliseid traditsioonilise dieedi väiksemad toidukogused ees. Kõige põnevamat arutelu peetakse IF mõjust eluea pikenemisele. Mitmetest loomkatsetest on teada, et üldine kalorite piiramine võib aeglustada vananemisprotsessi ning pikendada eluiga.
Tasub mainida, et nendes katsetes toideti loomi vähendatud kaloraažil suurema osa elust.