Mõnikord olen nälja- või janu leevenduseks ostnud ka valmis valgujooke. Ma olen mõelnud proovida näiteks õunaäädika abil kaalust alla võtta, aga pole kindel kui hea mõte see on. Nad ütlesid, et on täiesti loomulikud, ja ma ei mäleta enam, kuidas neid kutsuti.
Hetkel ongi minu suureks küsimuseks see, et kuidas saada buliimiast lahti, kuid samas nii, et ei sööks kõike mis hing ihaldab?
See on minu konkreetne küsimus. Spetsialist vastab:Tagli Pitsi Buliimia on toitumishäire, mis tähendab, et tegemist on psühholoogilise häirega. Buliimiast võib mõnel juhul oma jõududega jagu saada — nt muutub elukorraldus ja teil ei ole aega enam söömisele nii suurt tähelepanu pöörata, kasvab enesekindlus ja enesehinnang vms. Üldjuhul aga kahjuks ei tule inimene siiski ise söömishäiretega, sh buliimiaga, toime ja vajab spetsialisti abi ning ravi. Seega soovitan siiski pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, ehk suudate neid jälle usaldama hakata.
Kas on võimalik närve kaalust alla võtta?
Anonüümne Viimased 5 aastat olen otsinud pidevalt infot igasuguste dieetide,toitumis kavade ja trennide kohta,katsetanud erinevaid asju ja püsinud nö reel paar nädalat ja sellele järgneb söömis hullu. Sealt edasi järjekordene katsetus ja jälle uus algus. Tunnen et ei saa sellest enam välja. Kaalulangus koik probleem te mulle midagi soovitad,kuidas sellest ringist välja saada. Spetsialist vastab:Tagli Pitsi Kuigi kirjeldus ei vasta otseselt ühelegi toitumishäirele kõige enam ehk ortoreksialevõib kahtlustada siiski, et Teil kas juba on või on kujunemas toitumishäire.
Ise sellest ringist välja murda reeglina väga hästi ei õnnestugi, vaid vaja on spetsialisti abi. Põhjus oli selles, et tundsin end ebakindlalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja soovisin ühtlasi ka vanemate tähelepanu.
Eelmise aasta jaanuaris kaalusin 40kg, mis iseenesest ei olnud nii väga halb. Kuni kevadeni kõikus kaal kg vahel. Mõned sõbrad ja sugulased panid mu kaalulangust tähele, kuid mu enda vanemad ei märganud midagi. Suvel, kui stressi polnud hakkasin rohkem sööma ja kaalusin end üha harvemini. Ei pööranud enam erilist tähelepanu kilokaloritele ja kaalule, kuid mingil määral tundsin ikka kartust kaalutõusu ees.
Praegu olen Sügisel polnud mingisugust probleemi, väga harva kaalusin end ja ei pööranud söömisele erilist tähelepanu. Kuid viimasel ajal on suure stressi ja halva tervise tõttu tekkinud enesetapumõtted ning olen hakanud taas oma keha jälestama.
Kaalutõus pole nii meeletult suur, kuid tunnen end väga halvasti. Peegisse vaadates tekib süütunne. Probleem on nimelt selles, et nüüd otsin ma abi toidust, kui hakkan sööma, siis ei saa ma pidama. Ma söön mõnikord salaja nii, et mu vanemad ei näeks. Ma ostan salaja väljaspool kodu süüa ning kodus keeldun toidust.
Ma ei tea enam, mida teha, kuhu pöörduda. Kodus ei julge ja ei taha kiire kaalulangus 77015 kellelegi rääkida, sest abi nende poolt on minimaalne.
Olen 15 aastane tüdruk. Kaalun 70 kilo ja olen cm pikk. Tahan suve lõouks vähemalt 5 kilo alla saada, ideaalis 7 või 8. Olen üritanud toidukoguseid vähendada ja rohkem värsket süüa, aga mida rohkem ma värsket söön, seda enam tekib isu millegi ebatervisliku ja rammusa vastu.
Ma ei arva nimelt, et mul on toitumishäire, aga ma ei tea kuhu pöörduda, sest olen pidanud kõike enda sees hoidma. Tänades ette, M. P Spetsialist vastab:Tagli Pitsi Kirjelduse järgi küll võib järeldada, et Sul kaalulangus koik probleem juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise toitumishäirega reeglina toime ei tule, vaid selleks on vaja spetsialistide abi. Seda ei pea häbenema, parem on saada abi varem kui hiljem. Mul on 13 aastane sõbranna ja ma olen tema pärast väga mures.
Ta ütleb et hommikul 7-me paiku sööb vaid õuna ja sellest saab tal kõht täis ja et rohkem süüa ta ei jõualõunal umbes kell 12 kui koolis me koolis lõunat sööme, võtab ta vaid pirni või vahel kapsast peotäie või 2kui mina samal ajal portsjonit risotot söön.
Kui küsin talt, kas sa näljutad end? Oli ka aegu kus ta väitis et on paks. Ta oli paar aastat tagasi ülekaaluline, kuid väga järsku hakkas ta kaalust alla võtma. Vaatasin inimene.
Kuidas peatada kehakaalu langetamine närvilisuse tõttu?
Ta on alati tubli ja usin olnud, praegu suure pinge all klaveri eksam ja mõned muud tähtsad kontserdid pluss õppimine. Ma ei tea mida teha või kelle poole pöörduda, sellest rääkida. Ma isegi ei tea kas ta tegelikult end näljutab, nii vähemalt näib. Kirjeldatu põhjal võib tal küll kahtlustada anoreksiat.
Kui käid tal külas, siis võiksid üritada delikaatselt rääkida vanematega, et Sina tunned muret ja kas nemad on ka pannud tähele, et nende laps ei söö juba pikemat aega eriti mitte midagi. Soovita neil lugeda eriline.
Kui Sa tema vanematega rääkida ei saa, võiksid pöörduda kooliõe või kasvõi oma klassijuhataja poole, ehk saaksid nemad tema vanematega ühendust võtta. Ta peaks saama abi enne, kui tal kujunevad välja tõsised terviseprobleemid. Olen aastane tüdruk nign olen pikk.
Kaalun u. Sõin aasta tagasi vel normaalselt, kuid kaal oli koguaeg normis 54 ja tõusis järsku 60 kg. Kaal hakkas vaikselt langema, loobusin magusast täiesti.
What is Sandhya Kaal? - Anandmurti Gurumaa
Kui suvel muutus asi selleks et ei söönud enam jahutoite oeaaegu üldse see on hea. Sügisel muutusin nii et kuna koguaeg oli peas et ma ei saa kooli tõttu palju ringi liikuda ei tohi ma ka palju süüa kuna ei kuluta seda ära.
- Kuidas sa pahkluude alla vajuda
- Kõhnumine kui haiguse sümptom
- HARUKORDNE MEETOD SAAVUTADA KIIRE ja PÜSIV KAALULANGUS
- 6 nadala kaalulanguse valjakutse diagramm
- Minul on kujunenud välja toitumishäire buliimia näol.
- Sarita
Sõin hommikul veega tehtud putru, ning õhtul erinevaid asju. Kui praegusel ajal vaid ainult puder hommikul ja õhtul vaid aurutatud või keedetud juurviljad.
Mitte mingit liha, ega kanapuljongit ei taha. Ma tean et see on vale. Ja mõnikord pean emale ütlema et olen söönud, kuna tunnen et hommikul või eelmisel päeval sai liialt söödud, kuigi tegelikult ei ole. Mõelgegi sellele, mis teis toitumist juhib ja proovige saada sellele sügav päris vastus. LOL Kaalulangusest pole seal mitte midagi räägitud. See on puhtalt sinu väljamõeldis. Ja muidugi on see uuring rahastatud nende enda poolt. Isegi kui seal oleks midagi selle teemaga seoses kaalukaotuspole see tõsiselt võetav.
Inimesed tehke trenni ja sööge vähem. Nii lihtne see ongi. Mul ei ole mingit vajadust ei ühe ega teise järgi, ka kehakaal on normis ning mingite kuskiltki youtubest, internetist või raamatutest välja nopitud harjutuste peale ma lihtsalt naeran. Sest teie arvates on olemas teie arvamus ja vale arvamus ning te püüate igati oma arvamust põhjendada igasuguste USA uuringute ning muude nõksudega.
Ameeriklaste mõtlemine on niivõrd erinev eurooplaste kainest mõtlemisest ja mõnedes asjades nad ei erine ka mitte sugugi ida fanatismist. Neid on nende mõtlemise pärast väga lihtne ümber oma sõrme keerata ja ka raha sisse kasseerida. Kui ärinaistel on igav, milles küsimus, las müttavad raha eest ühises higilõhnas, karjuvad oma stressi välja ning siis jäävad kõik 15 minutiks soolasambaks. Selle asemel käige rohkem jalgsi ning jätke oma eliitautod garaazhi.
Teha trenni ja samas ka kiidelda, et kaalulangus koik probleem õhtul ka enne magamaminekut, näitab juba seda, et sul pole oma keha vastu austust. Paned ta ka ööseks tööle. Meditsiiniliste küsimuste korral pöörduge kindlasti eelnevalt arsti poole Ülekaal ja depressioon Ülekaalu kaotamine võib aidata depressiooni leevendada. Siin on tõendid! Artikli sisu: Depressioon ei ole probleem, mida tuleks kergelt võtta.
Juba seda on raske endale tunnistada, rääkimata sellest teiste inimestega rääkimisest. Sellepärast on nii oluline teada tema kohta võimalikult palju - sealhulgas ka tema seose kohta ülekaaluga. Tegelikult on paljudel vaimuhaigustel kehakaalule negatiivne mõju.
Depressiooni korral on kaalulangus koik probleem sümptomid söögiisu muutused, kehakaalu tõus või langus. Inimeste jaoks, kes seda on kogenud, on kaalu väga raske kontrollida ja selle muutused on üsna loomulikud. Samal ajal peate depressiooni ägenemise hetkel mõtlema mitte sellele, kuidas kaalust alla võtta, vaid sellele, kuidas sümptomeid vähendada ja seisundit parandada.
Arsti vajavad mitte terved, vaid haiged ja sellises seisundis peavad neid spetsialistid ravima. Kuid pakume probleemi lahendamiseks veel ühte - lisavõimalust. Ülekaal ja depressioon on otseselt seotud - füüsilisel ja psühholoogilisel tasandil. Allpool anname selle kohta veenvaid tõendeid. Ja kuigi teil ei pruugi selle kurnava haiguse tõttu praegu nii lihtne olla, teate artikli lõpus selgelt, kuidas käituda, et mitte istuda ainult väheste antidepressantide peal ja lõpuks sellest tigedast välja murda.
Minu seisundi ametlik termin on "rasvunud". Millal ma täpselt nii paksuks läksin, on keeruline küsimus.
Ma arvan, et kõik sai alguse põhikoolist. Siis ei olnud minu kaaluprobleemid liiga märgatavad ja tegelikult polnud need veel probleemid. Ma polnud paks, lihtsalt natuke turske. Eriti kõhupiirkonnas viimasel kooliaastal küsiti minult mõnikord, kas olen rase, nii et võite ette kujutada, kuidas see välja nägi.
Kui kooli lõpetasin, olin ma 75 kilogrammi, kasv sentimeetrit - ja mitte peaaegu rasvunud. Kui poleks olnud su kõhtu, ei märkaks sa üldse midagi. Või vähemalt ei oleks see silmatorkav. Siis muutus olukord isiklike probleemide kaalulangus koik probleem kiusamise tõttu ülikoolis palju. Mul on piisavalt raha, et osta mida iganes tahan. Šokolaad, laastud, limonaad.
Mida rohkem nad mind kiusasid, seda õnnetumaks ma muutusin ja seda rohkem sõin. See oli klassikaline stressihoog. Vasardasin oma kurbuse ja meeleheite sügavamale ning toit aitas mind selles. Treeningu lõpuks, kui mäletate selget kuju, võtsin 35 kilogrammi juurde. Ja ma olin sellest hästi teadlik. Osaliselt sellepärast, et iga päev pärast ülikooli minekut on inimesed mind selle peale torkinud - nad ütlesid, et olen liiga paks, et mul on vaja kaalust alla võtta, et keegi ei meeldiks, kui ma jään paksuks ja et ma pole kunagi saab kutt.
Ja muidugi mõjutas see: teiste reaktsioonid mõjutavad suuresti meie enesehinnangut, ja madal enesehinnang on üks depressiooni sümptomitest. Aastatepikkune kiusamine võib põhjustada depressiooni või sellele kaasa aidata ning ülekaaluline inimene on kerge sihtmärk. Ma olin turske laps.
Ka koolis ei meeldinud ma kellelegi ja inimesed juhtisid mulle alati tähelepanu minu kaalule.
Navigeerimine
Samal ajal oli rühma populaarseim tüdruk umbes sama suur kui mina. Kuid keegi ei naernud tema üle. Paks olemine on nagu märklaua kandmine seljas, mida kõik näevad. Kui teid aktsepteeritakse, kui olete sõprade hulgas populaarne, pole see oluline. Kuid kellegi teise meeskonnas on terviklikkus viga, millele nad kõigepealt haaravad. Kuid samas ei tähenda see kõik, et kui oled kõhn, siis keegi sind ei puutu.
Igal juhul, mida õnnetumaks ma muutusin ja mida rohkem kõik juhtunu mind surus, seda rohkem ma paksuks läksin - ja seda vähem häiris see mind.
Muidugi olen alati tahtnud olla sale, ilus ja populaarne. Kes seda ei taha? Kuid mul polnud kunagi piisavalt motivatsiooni midagi oma kaaluga teha.
See tundus liiga keeruline ja ma olin igatahes paks, nii et mis mõtet on sellele mõelda? Kui olin kahekümnendate aastate alguses, tegin mitu esialgset katset kaalust alla võtta. Kõigepealt proovisin tablette, mida siis igal pool reklaamiti. Nad ütlesid, et on täiesti loomulikud, ja ma ei mäleta enam, kuidas neid kutsuti. Need maksid mulle umbes ühe 50 milligrammi kohta.
- Autor: Annely Soots arst, psühholoog ja funktsionaalse toitumise terapeut
- Tõeliselt tõsise haiguse üks tunnuseid on isutus ja teine lõputu väsimus - kohe üldse ei taha süüa ja pole tahtmist ega jõudugi mitte midagi teha.
Muidugi see ei õnnestunud. Raha oleks olnud lihtsam aknast välja visata - vähemalt siis saaks need kätte saada Järgmine kord registreerusin igakuises kehakaalu langetamise programmis jõusaalis lisaks dieediarsti konsultatsioon. Ma olin naiivne ja mitte ainult ei lasknud end selles veenda, vaid sõlmisin ka lepingu 2 aastaks. Kindlasti võite juba ette kujutada, kuidas see lõppes. Kuus kuud hiljem kaotasin 10 kilogrammi ja omandasin lihaseid, mida ma isegi ei kahtlustanud, ning lõpetasin siis jõusaalis käimise.
Edulood - Figuurisõbrad
Mulle seal ei meeldinud. Tundsin, et ühiskond sundis mind seda tegema ja nüüd mässasin. Ma ei kuulanud midagi muud, mida minu kehakaalu ja välimuse kohta öeldi, ja hakkasin kuulama selliseid fraase nagu "Tursked tüdrukud on armsad" ja "Mind loodi naudinguks, mitte igaveseks jooksmiseks". Ja mind see ei huvitanud.
Ma sulgesin end maailmast ja kuigi ma vihkasin seda kõike - ennast, rasva ja ümbritsevaid inimesi - ei püüdnud ma midagi muuta. Saledus inimese mõtetes võrdub avalikkuse aktsepteerimise ja populaarsusega. Depressiivsed mõtted kaalulangus koik probleem jõudu: "Ma pole piisavalt hea, pean rohkem vaeva nägema ja proovima paremini, et mind aktsepteeritakse. Teisalt muutub tugeva välise surve tõttu taju - kaalu langetamine ei tundu teile midagi kasulikku.
Vastupidi, seda esitatakse kui ühiskonnale alistumist, alandamist, teiste inimeste reeglitele allumist. Seda ei tajuta kui midagi, mida tasuks enda jaoks teha, vaid kui midagi, mida teised vajavad. Ja isegi kui inimene isegi selles seisundis kaalust alla võtab, kui on 2 tõenäolist tulemust: See ei muuda midagi. Ümbritsevad inimesed harjutavad endiselt oma vaimukust, alles nüüd muudest asjadest. Kuni olete paks, võite vähemalt loota, et kehakaalu langetamine toob teile õnne. Kaalu langetamine toob tõepoolest sotsiaalse heakskiidu, sõpruse või suhted.
Kuid see kinnitab ainult masendavat veendumust, et selle aktsepteerimine nõuab palju pingutusi. Depressioonist väljumise esimest ega teist tulemust ei ole. Probleem on selles, et inimese füüsiline seisund on inimese meeles tugevalt seotud sotsiaalse aktsepteerimisega, kuid tema seosed haiguste ja negatiivsete tagajärgedega kaovad tagaplaanile ega tundu muretsemist väärt.
Tema tõttu lahkusin viimased 4 aastat kodust harva ja peaaegu ei töötanud. Minu kaal oli vahemikus — kilogrammi. Ma ei saanud trepist normaalselt ronida - jõudsin ülemise maandumiseni, paistes ja hingeldades, higistades.
Igasugune füüsiline stress kulutas mind koheselt. Seljavalu muutus nii pidevaks, et märkasin seda alles siis, kui see muutus talumatuks.