Nad küsivad sellelt, kellest nad arvavad, et too ei karda seda teemat. Isa käest nõudis ta ühtepuhku raha. Kogu ka ärakadunud pojad jälle isamajasse. Marie katsus küll mehe eest raha varjata, kuid Hans nuuskis selle üles. Hea oli veel see, et ta oma ema ei peksnud.
Lisaks sagenenud surmadele sotsiaalses võrgustikus mõjutab vanemaealisi nooremaealistest rohkem lemmiklooma kaotus. Loomast sõbra surm on negatiivne kogemus kõigile, nii lastele, lastelastele, sõpradele kui lähedastele.
Lemmikloom on sageli terapeutiline abivahend tema omanikule. Kuid vanemas eas, eriti üksielavate vanurite puhul ja vähenenud mobiilse võimekuse ning sotsiaalse suhtlemise taustal, võib lemmikloom olla igapäevaelu kaaslase ja kiindumusobjekti aseaine. Sümboolsed kaotused nagu mälu ja tundlikkuse halvenemine, identiteedi ja elusuuna muutus või kaotus, muudavad vähesed olemasolevad suhted nii inimeste kui loomadega äärmiselt oluliseks.
Lapselapse kaotusega seotud leina on vähe uuritud. Senised tulemused viitavad sellele, et vanavanemate lein on mitmekordne, kuna leinates lapselast on nad leinas ka oma lapse pärast.
Kooliharidust ei oskanud vanemad oma Mariele soovida. Vallakooli lõpetas ta ja siis asus tööle oma vanemate tallu. Marie isa kaotus õitsevaks neiuks. Ta oli kuulus tüdruk ümberkaudu, sest igaüks teadis, et ta vähemalt kuldrubla kaasavara pidi saama.
Kui Marie leeris oli käinud, hakkasid tal kosilased käima. Ta ei ihaldanud neist aga mitte ühtki.
Marie ütles, et ta ei raatsivat omast heast isast ja armsast emast lahkuda. Omi vanemaid armastas ta väga. Ta katsus isa ja ema silmist lugeda nende soove. Marie elas oma vanematele, muud ilma ei pannud ta isa kaotus.
Ta oli Esimest korda astus elu raske sammuga Marie peale. Aasta otsa kandis Marie musta rätikut peas, tundis aga südames veel palju kauem kibedat valu ema kaotuse pärast. Hea ema on ju lapsele veel enam kui oma enese süda. Veel oli Mariel isa. Sellegi kaotas ta, kui sai Isal oli olnud hea süda ja Marie oli võinud tema käest alati nõu ja abi saada. Isa kaotus tundus Mariele elu teise raske jalaastumisena. Nüüd olid need ära, kes teda sidusid vanemate koduga.
Tal oli küll veel vend, kuid see võttis naise ja hakkas oma perekonnale elama. Õe käekäik teda suurt ei huvitanud. Päranduse jaotasid nad ära: vend päris isatalu, Marie sai aga venna käest kuldrubla. Nüüd algas isa kaotus ja nägusa neiu püüdmine veel iseäralise hooga. Marie teadis, et kõigepealt just tema raha himustati, ja ta ei tahtnud omist kosilastest kuuldagi. Siis sai ta Hansuga tuttavaks. See oli teise valla perepoeg. Ainus poeg oli ta.
Hansu vanemad ei olnud hoolsad majapidajad — isa armastas ka viina võtta. Igatahes ei olnud nende talu asjad mitte enam päris korras ja võlad kippusid juba liiga tegema. Hans oli uhke poiss. Ta oli näo poolest ilus mees ja käis võimalikult toredasti riides.
Isa käest nõudis ta ühtepuhku raha. Hansu peaviga oli suurustamine. Ka armastas ta nagu isagi alkoholi. Nõnda sattus ta oma rahaga sagedasti kõrtsi.
Suurustades oma ettekujutatud jõukusega ostis ta ka teistele õlut ja viina. Nõnda kogunes temale arvatavaid sõpru. See on ju tuttav lugu, et kus raibe maas vedeleb, sinna raipesöödikud kogunevad. Kui kaua aga üksainus inimene ikka maailma joota suudab! Ei selleks ühestki rahast jätku! Hans tundis sellepärast sagedasti teravat rahapuudust. Siis sai ta juhtumisi Mariega tuttavaks. Mariele meeldis Hans. Oli ta ju nägus poiss ja tark näis ta ka olevat.
Hans isa kaotus rikka Mariega kokkusaamist otsima ja Marie laskis seda ka sündida. Esmalt enam-vähem ükskõikne olles, hakkas Marie ise ka kokkusaamisi ihaldama. Ta on üksnes kõrtsi suurustaja- seal ta ka oma nähtava tarkuse on omandanud. Temalt saab esimese numbri joodik, mitte aga taluperemees! Ära usu nende juttu! Ma käisin küll ennemalt kõrtsis, aga see oli siis, kus mul ühtki mõistlikku ajaviidet ei olnud. Nüüd, kus ma sinuga tuttav olen, ei ole mul enam ühtki himu kõrtsi minna.
Matuseteenuseid pakkuvate firmade nimekiri
Ma tahan nüüd ainult sinuga koos olla! Hans ei olnud tõesti enam tükk aega kõrtsis käinud.
Hans ei olnud mitte nõnda, nagu teised kosilased olid. Need tulid otsekohe oma asjaga esile ja tahtsid Mariet naiseks. Hans võitis aegamööda Marie lihtsameelse südame. Siis olid nad korraga mõrsja ja peigmees. Küll hoiatas vend veel korra oma õde, aga see ei mõjunud. Marie läks Hansule. Hansu vanemate koht sai noorpaari kätte.
Marie kaasavarast tasuti rublaline võlg, mis oli tekkinud Hansu vanemate hooletust majapidamisest. Hansul ja Mariel oli nüüd talu ja sularaha ka. Nad oleksid võinud jõukalt elada. Aasta otsa elasid nad üsna õnnelikult.
Politsei kaotas laste ankeedist ära terminid «ema» ja «isa»
Siis sündis neile poeg Karla. Lapse sünd näis nagu õnne veel kinnitavat. Siis tulid varrud.
Tehti nii suured joodud, nagu ümberkaudu veel kuulda ei olnud. Viina ja õlut oli palju valmis muretsetud. Hans jõi enese paariaastase vaheaja järele nõnda purju, et ta enam millestki isa kaotus ei saanud. Ka piduvõõrad purjutasid nõnda, et nii inetuid jootusid ükski mõistlik inimene enam ei mäletanud näinud olevat.
Sellest päevast peale asus viinahimu nii vägeva hooga Hansu sisse, et Marie senine hea mõju nagu pühitud oli. Laste ja täiskasvanute vahele ehitatakse klaassein vaid põhjusel, et nad on nii väikesed.
Lapsele ütles ema, et püss läks puhastades ootamatult lahti. Ma vaatasin sulle otse silma ja küsisin, kas sa räägid tõtt, ja sa vastasid, et jah.
Esmane ja kaasnevad kaotused
Sa valetasid. Sellest ajast on poiss täiskasvanute vastu umbusklik. Laps surma tunnistajana On olukordi, kus laps on olnud vanema surma tunnistajaks kas otse või kaudsemalt.
Kui laps üritab kirjeldada nähtut või kuuldut või selle kohta küsida ja vanem seab selle kahtluse alla kui isa kaotus või veenab last, et viimane ajab juhtunu segi telekast nähtu või halva unega, siis lapse segadus aina kasvab. Ta hakkab kahtlema iseendas. Uuringute järgi on sel juhul laste probleemid teiste krooniline umbusaldamine, oma uudishimu allasurumine, usaldamatus oma aistingute ja tunnete vastu, püüd kõike ebareaalsena kujutada jm tingitud just sellistest olukordadest.
Peresisesed saladused võivad võtta ka teise kuju, kus mõni laps teab tõde ja teine mitte või kus laps ei saa rääkida vanemale, mida ta teab näiteks õe või venna enesetapuga seoses. Seepärast on enamasti reegel see, et mida lühem on aeg traagilise juhtumi ja sellest lastele rääkimise vahel, seda parem.
Esmane ja kaasnevad kaotused Vanemaealised kogevad kaotusele järgnevat leina samamoodi kui teised vanusegrupid. Erinevused ilmnevad kaotusega seotud mõjutegurites ja normaalse ning komplitseeritud leinaprotsessi ilmingutes. Curtisse kohaselt on vanemaealiste leina peamisteks näitajateks järgmised: Vanemas eas juhtub sagedamini, et lühikese ajaperioodi jooksul toimub mitu suurt kaotust. Näiteks võib abikaasa surmaga kaasneda finantsturvatunde, parima sõbra ja sotsiaalsete kontaktide kaotus. Võib tunduda, et vanemad inimesed reageerivad liigse tugevusega väiksematele kaotustele.
Enesetapu seletamine läbi mõttehaiguse Olen aastaid aidanud leinavatel vanematel leida sobivat viisi, kuidas seletada oma lapsele lähedase surma.
Väikeste laste puhul olen kasutanud Magne Raundaleni pakutud lihtsat ja otsekohest seletust selle kohta, miks mõni inimene endalt elu võtab.
Magne soovitab lapsele seletada seda läbi mõttehaiguse. Värvipliiatsitega võib joonistada mõtteid, mis on terved, rohelised, pikad ja vertikaalsed triibud; vahel on need kaunistatud lilledega. Need lopsakad rohelised ja terved mõtted asuvad peas, ajus.
Ajul on vaja valgust ja soojust, et mõtted võiksid tervetena püsida. Kui tekib mõttehaigus, mille nimeks on depressioon iga juhtumi korral pole see selgitus küll sobilikläheb seal, kus mõtted peaksid idanema ja kasvama, külmaks ja pimedaks. Selle tagajärjel hakkavad mõtted närtsima.
Mõned mõtted pole veel täielikult närtsinud. Nad mõtlevad: ma pean abi saama, ma pean rääkima isa kaotus, kes saab mind aidata ja ravib seda mõttehaigust, kes annab rohtu. Kuid kui nad ei saa abi, muutub mõtete sees kõik külmaks ja pimedaks. Peagi närbub ka mõte sellest, et minna kellegi juurde abi paluma. Rääkides sellest, võib kasutada pruuni värvi, et näidata, kuidas mõtted närbuvad.
Samal ajal tuleb seletada, et mitte keegi, kellel on mõttehaigused, ei saa abi laste käest. Abi võib saada arsti käest või psühholoogilt, kes on läbi käinud mitu kooli ja õppinud palju mõttehaiguste kohta.
Kui inimesel, kes saab endale mõttehaiguse, on lapsi, siis on oluline seletada, et mõte lastest närbub viimasena. Võib joonistada kaks tugevat rohelist joont nende isa kaotus pruunide sekka, mis on juba kokkuvarisenud. Neile, mis veel elavad, võib kirjutada laste nimed; need on terved ja rohelised mõtted.
Siis võib kasutada musta cryo slimming nyc joonistada pimeduse kõikide mõtete ümber, mis on ära närtsinud ja ära lagunenud. Lõpuks muutuvad ka need kõige viimased mõtted haigeks. Nad mõtlevad: ma ei saa ju enesegi eest hoolitsemisega hakkama, kuidas ma siis võiksin veel olla ema või isa oma lastele? Nüüd muutub küll seespool kõik täiesti pimedaks. See on üks must mõte pimeduse sees ja see räägib suremisest.
Ma pean surma poole liikuma. See on nüüd minu jaoks ainus koht. Selleks isa kaotus surra, peab hingamise lõpetama. Et hingamist lõpetada, tuleb panna köis ümber kaela ja seda nimetatakse poomiseks. Ta nimetab vaid seda, mis on seotud just konkreetse juhtumiga.
Mõttehaiguste seletus on kõige tavalisem, kuna seda saab seostada masenduse, pimeduse ja külmaga, mis tingivad selle, et mõtted närbuvad. Seletada saab psühhoosi, joovet ja narkootiliste ainete üledoosi, mis tingivad selle, et mõtteid on võimatu juhtida, kuna kõik on üks suur segadus. Selliste mõtetega inimene pole justkui enam see, kes on lapsele tuttav. Kui küsimus on vägivaldses enesetapus, nagu enese surnuks tulistamine, autoga surnuks sõitmine või suurelt kõrguselt alla hüppamine, siis räägib Raundalen vahel raevust ja vihastest mõtetest.
Mõtted muutuvad samal ajal kurvaks ja vihaseks, nad soovivad kätte maksta, ja nii pöördubki viha sissepoole ning inimene saab enda peale vihaseks ja võtab seepärast endalt elu. Kas kõik mõtted on haiged? Mõned lapsed tunnevad otsekohe ära mõttehaiguste märgid, mida nad tajusid sel ajal, kui nüüdseks surnud inimene hakkas haigestuma.
Ta oli täpselt nagu varemgi. Viimasel õhtul tuli ta minu juurde ja kallistas mind veel kord. Sel juhul soovitab Raundalen öelda, et igapäevased mõtted, mis tingivad selle, et me end peseme, riietame, sööme ja teistega räägime, olid üpris terved.
Need mõtted, mis on sügavamal sisimas, mõtted iseenese kohta, olid haigeks jäänud. Veidi vanematele lastele võib rääkida ka sellest, et inimene võib mõttehaiguse depressiooni saada, kui aju saab liiga väheses koguses erilist nn vitamiini, mille nimeks on serotoniin.
Universaalset seletust ei ole olemas Need on mõned näited selgitusviisidest, mida olen kasutanud, et aidata väikeste laste vanematel leinaga edasi minna. Lastele on võimalik neile arusaadaval viisil tõde öelda. See, mis on juhtunud, on juhtunud, ja see, kes on surnud, ei saa iial enam tagasi tulla. Kuid sellised vestlused aitavad lastel leinata ja jagada leina teistega, seepärast, et nad on nüüd ülejäänud pereliikmetega samal tasemel.
Mina tean, mis on igatsus. See on miski, mida tunneb igal pool enda sees. Kõige rohkem on tunda x sideaine kaalulangus riiete all, aga kus, seda ma täpselt ei tea Keegi ei näe sinna sisse, kus igatsust on kõige rohkem tunda.
Ka emal on selline koht. Ema on mind süles hoidnud ja rääkinud. Ma ei ole vastanud, aga kuulanud olen, mida isa kaotus räägib. Kui istud süles, siis see koht, kuhu ei näe, jääb väiksemaks. Louhi Allikad: Di Ciacco, J. The colours of grief: understanding a child´s journey through loss from birth to adulthood. Jessica Kingsley Publications. Dyregrov, A. Grief in young children: a handbook for adults.
Kaotus väikelapse elus
Jessica Kingsley Publ. Raundalen, M. Hva skal vi si til barn om selvmord? Suicidiologi 5, Siegel, D. Parenting from the inside out: how a deeper understanding can help you raise children who thrive. Jeremy P. Wieland, S. Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks 2. Lugemist: Gahrton, M. Kaevame vanaema üles. Gilbert, I.
Väike raamat suurest leinast.