Kehakaalu normaliseerudes võib jätkata jooksmisega. Kriitikud on arvamusel, et selline paastumine ei mõju hästi ainevahetusele, sama palju on aga ka uuringuid, mis väidavad vastupidist ning toovad välja just selle positiivset mõju ainevahetusele. Kuidas elada nii, et ei peaks üldse paastuma? Osaline paast või mõneks ajaks taimetoidul olemine sobib ilmselt kõigile, aga veepaastu puhul tuleb terviseprobleemide korral konsulteerida arsti või paastuspetsialistiga. Võibki teha näiteks ainult köögiviljasupipäevi.
Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi. Kui aga järgida täpseid soovitusi ning organism hoolikalt ette valmistada, on paastumisel tervisele mitmeid kasutegureid.
Dr Natalia Trofimova: Suvi on paastumiseks hea aeg!
Paastumine tähendab osalist või täielikku toidust loobumist vähemalt 16 tunniks. Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust — söögist, joogist või mõlemast — mingi ajaperioodi jooksul.
Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt sellest, millest paastutakse. Paastu võib klassifitseerida kestvuse järgi: 1 päev — ülilühike paast ehk koormusvaba päev; 1—3 päeva — lühike profülaktiline paast; 5—7 päeva — lühike kui palju kaalulangus paastumine paevas paast; 10—14 päeva — keskmine raviv paast; 21—28 päeva — pikk raviv paast; 40 ja rohkem päeva — ülipikk paast.
Paastumine kui organismi puhastaja
Lühemad 12—16 tunni paastud võivad samuti olla kasulikud, kuigi hetkel pole veel piisavalt uuringuid, mis näitaksid nende kasulikke mõjutegureid võrreldes ööpäevapikkuste paastudega. Paastumine on hea viis vabaneda jääkainetest, mis kui palju kaalulangus paastumine paevas aja jooksul meie organismi ladestunud ning ainevahetust häirima hakanud. Paast annab seedeelundkonnale puhkust ning seepärast on kehal toitu paastujärgselt lihtsam seedida ning hõlpsam ka kasulikke toitaineid omastada.
Paljude toidulaualt on kadunud värsked aed- ja puuviljad, eelistatakse poolfabrikaate, mis sisaldavad tihti suurel hulgal suhkruid ning soodustavad põletikke.
Kui kehale neist puhkust anda, parandab see seedimist ning aitab keha tasakaalu taastada. Paastumise eesmärk selgeks Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Elle Kalamägi sõnul ei tohi paastu kunagi alustada pealesurutult, sunniviisiliselt ega vastu tahtmist. Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav.
Seetõttu on ta juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Elle Kalamägi soovitab paastu kavandades kindlasti arvestada paastuja tervisliku seisundi, haiguste, vanuse ja mitme teise individuaalsete asjaoludega ning otsustada, missugune paast talle kõige paremini sobib. Vajadusel võib konsulteerida toitumisnõustaja või mõne teise asjatundjaga, kellel on paastumiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
Osaline paast või mõneks ajaks taimetoidul olemine sobib ilmselt kõigile, aga veepaastu puhul tuleb terviseprobleemide korral konsulteerida arsti või paastuspetsialistiga.
Kuigi paastumist on praktiseeritud aastatuhandeid, ei ole eksperdid veel ühisele arvamusele jõudnud, kui kasulik või kahjulik paastumine meie organismile siiski on. Tihtipeale jõutakse paastumise juurde just kaalualandamise eesmärgil, kuid oluline on teada, et paastumise kasutegur seisneb eelkõige organismi puhastumises, mitte aga niivõrd kaalulangetamises.
Paastumine – taasavastatud ime?
Kuigi paastumine aitab kaalu tõepoolest langetada, tuleneb vähenenud kaalunumber paastu alguses kaotatud vedeliku, mitte aga rasva arvelt. Paastumise ajal pole kehal võimalik toidust energiat ammutada ning seepärast võtab ta seda maksas ja lihastes leiduvast glükoosist. Selline protsess algab ligikaudu kaheksa tundi pärast viimase eine söömist. Kui viimane annus glükoosi kehast on kasutatud, hakkab keha põletama rasva kui energiaallikat ning tulemuseks võib olla soovitud kaalulangus.
Pikemaajalisele kaalulangusele see siiski kasu ei too ning endise toitumise juurde tagasi pöördudes võivad kaotatud kilod ka sama kiirelt kui kadusid tagasi tulla. Seepärast on oluline enne paastuga alustamist läbi mõelda, mis on selle eesmärgiks.
Kui soov on imekiirelt ja jäädavalt vööümbermõõdust sentimeetreid kaotada, siis pole paast esimene mõistlik lahendus. Kui aga eesmärk on keha puhastada ning organismi toksiinidest vabastada, tasub paastu proovida küll. Paast on kergem, kui tarbida paastu ajal kummeli või muid taimseid teid. Paastumine kiirendab kehast mürkainete vabanemist Tänapäeva lääne ühiskonna inimese toidulaualt leiab liiga palju rafineeritud ja töödeldud toiduaineid, mis sisaldavad väheses koguses kehale olulisi antioksüdante ja vitamiine.
Ebatervisliku toitumise tagajärjel on organismi ladestunud toksiine ja säilitusaineid, mis pikemaajalisel tarbimisel kiirendavad vananemisprotsessi, suurendavad riski haigestuda diabeeti ja halvendavad elundite funktsioneerimist.
Paastumine on üks viis, kuidas keha efektiivsemalt toksiinidest vabastada. Kui piirata süsivesikute tarbimist ning paastu ajal toidust üldsegi loobuda, läheb organism ketoosiseisundisse, mis toob endaga kaasa suure rasvapõletuse ja toksiinidest vabastamise. Ketoonid on veres olevad energiamolekulid, mida toodetakse rasvast.
Ketoosiseisundis on organismis vere ketokehade tase kõrgem kui vere glükoosi tase.
Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas. Mida madalam on kehas insuliini tase, seda tugevam on ketoos. Ketoosiseisundi ajal tekkinud liigsed ketokehad ehk rasvaainevahetuse kõrvalproduktid erituvad kehast uriiniga.
Kui kiirelt keha ketoosiseisundi saavutab, on individuaalne. Tavaliselt võtab see aeg 1—2 päeva. Siinkohal on oluline teada, et ketoos ei ole kahjulik seisund, küll aga võib ketoosiseisundisse mineku ajal tunda väsimust, pearinglust või ärrituvust. Samuti kui palju kaalulangus paastumine paevas kaasneda halb hingeõhk, suus võib olla metallimaitse.
Paast on moes
Tihti aetakse segamini ketoos ja ketoatsidoos, mis on eluohtlik seisund. Ketoatsidoos tekib äärmuslikust insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis ning muudab vere happeliseks.
Kui inimene õigel rasva poletamise sumptomid abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra. Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel. Ketoatsidoos on väga harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta. Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel.
Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada. Otsus, kas organismi paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal. Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi.
Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda. Kasvuhormoon on inimkehas toodetud aine, mille roll on kasvu reguleerimine, lihaste ja organite kasvu arendamine ning rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuse korraldamine. Sportlaste seas on kasvuhormooni kunstlik tarvitamine keelatud, kuna see mõjutab sportlaste sooritusvõimet.
Kasvuhormooni kasutamist on raske tuvastada, kuna pole leitud testmetoodikat, et seda uriiniproovist avastada. Ilutööstus seostab kasvuhormooni igavese nooruse hormooniga.
Paastuaeg - miks ja kuidas?
Lihtsalt öeldes aitab kasvuhormoon püsida kauem nooremana. Lisaks paastumisele tõuseb kasvuhormooni tase veres ka füüsilise koormuse ja korraliku une ajal. Positiivne mõju meie tervisele ja heaolule Näiteks aitab paastumine alandada triglütseriidide taset veres, mis on vajalikud energia tootmises, kuid nende kõrge tase näitab, et veres on liiga palju rasva, mis pole organismile kasulik. Tagajärjeks võib olla suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.
Samuti on paastumise üheks kasuteguriks nn halva kolesterooli vähenemine organismis. Esimese 48 tunni jooksul eralduvad veres suures koguses nn õnnehormoonid endorfiinid, millel on positiivne mõju meie üleüldisele heaolule.
Endorfiinide vabanemine on vastuseks ainevahetuslikule stressile kehas. Samuti ollakse arvamusel, et paastumine on kasulik immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuna vähendab kehas vabade radikaalide hulka. Vabad radikaalid on oksüdandid, mis on oma olemuselt üliaktiivsed ühendid. Need on vajalikud normaalseks ainevahetuseks ja rakkude talitluseks, kuid liigses koguses muutuvad kehale ohtlikuks.
Samuti aitab paastumine reguleerida põletikku kehas ning võib aidata takistada vähirakkude teket.
Paastumine annab puhkust seedeelundkonnale, millel on positiivne mõju meie üleüldisele tervisele. Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et vähem toidukordi mõjusid positiivselt nii aju- kui südametegevusele ning aitasid reguleerida suhkrusisaldust veres. Siinkohal on oluline aga märkida, et on olemas rida uuringuid, mis kinnitavad kui oluline on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus, et aeglustada või ennetada vanusest tingitud terviseprobleeme.
Mil määral paastumine vananemisprotsessi aeglustab ja kuidas täpselt tervist mõjutab pole aga paikapidavate uuringutega kinnitatud. Veepaastu ajal tuleks juua 2—3 liitrit vett päevas.
Paastu erinevad liigid Paaste võib klassifitseerida ka selle järgi, mida toitained, vedelik paastuja paastuajal tarbib.
Paastumine ei pruugi tähendada, et tuleb toidust täielikult loobuda, vaid võib ka piirata tavapärast toidukogust ning teha muutusi oma toitumismustrites.
Müüdid paastumise kohta
Siin on loetletud mõned peamised paastu liigid: Kuivpaast — tegemist on kõige ekstreemsema paastuliigiga, mis välistab igasuguse toidu ja joogi teatud ajaperioodiks maksimaalselt 72 tunniks. Selle paastu juured on religioossed ja spirituaalsed ning see on soovituslik ainult arsti range kontrolli all. Võib tarbida ka looduslikke taimeteesid, näiteks punasest ristikheinast, kummelist, kibuvitsast ja ingverist. Perioodiline paastumine ja selle alaliigid Perioodiline paast on äärmiselt populaarne, kuna see ei tähenda toidust täielikult loobumist, vaid tuleb järgida reegleid, millal süüa tohib.
Perioodiline paast annab meie keha seedesüsteemile aega puhata. St germain burn rasva on arvamusel, et selline paastumine ei mõju hästi ainevahetusele, sama palju on aga ka uuringuid, mis väidavad vastupidist ning toovad välja just selle positiivset mõju ainevahetusele.
Kuna paastumise puhul tuleb kindlasti lähtuda organismi eripärast, siis soovituslik on järele proovida ning vaadata, kuidas keha sellisele perioodilisele paastumisele reageerib. Perioodilise paastuga võiks alustuseks proovida kord nädalas või kord kuus.
Selle paastu puhul on reegel: 16 tundi ilma toiduta ning 8 tunni jooksul võib süüa. See ei tähenda meeletutes kogustes toidu tarbimist, vaid siiski järgida tasakaalustatud dieeti.
Kaheksa tunni sisse võiks planeerida kaks toidukorda. Pole oluline, mis kell on päeva esimene toidukord, kuid tuleks arvestada, et lubatud toiduaken on 8 tundi. Näiteks kui süüa esimene toidukord hommikul kell üheksa, siis viimane toidukord peaks olema enne kella viit õhtul. Pärast seda ei ole toit enam järgmisel 16 tunni jooksul lubatud.
Paastumine_FB Live 14.05
Proovida võiks mõned päevad ning vaadata, kuidas enesetunne muutub. Paljudele sobilik paast, kuna ei anna ette, millest toituma peaks. Siinkohal tuleb jällegi silmas pidada, et kaloritega ei liialdataks ning järgida tasakaalustatud toitumise reegleid, mitte aga haarata rämpstoidu järele, vastasel korral võivad soovitud kaalulanguse asemel üllatada aga hoopiski lisakilod. Samuti võib selline paastumine probleeme tuua neile, kel söömishäirete taust, seepärast pole paast neile ka soovitatav.