Kui teil on kahtlusi, pöörduge arsti poole. Seepärast on väga oluline sööma hakkamise periood: olles paastumisega käivitanud lagunemiseprotsessid ja aktiveerinud tüvirakud, peame pärast paastumist jälle ennast taastama, tervete ja tugevate rakkudega. Selle stimuleerimiseks on vaja süüa keedetud riivitud punapeeti. See vähendab insuliini tootmist ja puhkab kõhunääret. Samuti on olemas mõned tühja kõhuga režiimid, mis hõlmavad väheste tahkete toitude tarbimist, mis annavad vähe või vähe kaloreid. Kaal langeb esimestel päevadel väga kiiresti, edasi juba rahulikumas tempos.
Mehed võivad alla võtta koguni kümme kilo," räägib Lasting ja hoiatab samas, et need, kes laagris vähe liiguvad ja põhiliselt televiisori ees lesivad, on nädala lõpuks vaid kaks kilo kergemad.
Vähene liigutamine on üks põhivigadest, mida kodus paastujad teevad. Kui inimene tunneb ennast halvasti või nõrgana, heidab ta pikali ja puhkab. Tegelikult tuleks aga hoopis liikuda ja endale tegevust leida," selgitab Lasting. Kati 35 on üks neist paljudest, kes just kaaluprobleemiga paastulaagrisse läks. Nädal aega jõi ta ainult vett, käis jalutamas ja tegi sporti.
Paastumine – taasavastatud ime?
Laagrist lahkudes oli Kati ligi seitse kilo kergem. Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert nii kiiret kaalulangust heaks ei kiida. Tavaliselt on soovitatav kaalus maha võtta kuni üks kilo nädalas.
- Paast ja kaalulangus
- Paastumine – taasavastatud ime? - Paljas Porgand
- Minu tervenemise teekond: veepaastu päev 1 - SuperFit
- Parim viis poletada rasva soudmismasinat
Liiga äkilised muudatused võivad kasu asemel tuua hoopis tõsisemaid tagajärgi. Pealegi kipuvad kiiresti langenud kilod hiljem tagasi tulema. Kui inimene ei saa piisavalt toitu, aeglustub ka põhiainevahetus, organism püüab väga ökonoomselt töötada. Pärast dieedi lõppu on põhiainevahetus kokkuhoiurežiimil veel pikka aega. Katil nõnda juhtuski.
Ann Lasting rõhutab samuti, et edasine toitumine on sama oluline kui paastumine. Unustada ei tohi ka seda, et paastumise põhieesmärk on ikkagi organismi puhastamine mürkidest.
Viimati foorumis
Selle aspekti tõestamiseks on vaja rohkem inimuuringuid. Meditsiinilise järelevalve korral võib pikaajaline paastumine aidata vererõhku reguleerida. Lühiajalise veepaastu vererõhule avalduvate mõjude kindlakstegemiseks on aga vaja teha rohkem inimesi. Vähendab kardiovaskulaarsete haiguste riski Perioodiline või vahelduv paast võib aidata vähendada kolesterooli ja triglütseriidide taset 6.
Selle toetamiseks on siiski väga vähe uuringuid. Pilootuuring näitas, et veepaastu päev võib vähendada triglütseriidide taset ning parandada üldkolesterooli ja HDL taset 7. Uuringus märgitakse ka, et nende lühiajaliste muutuste pikaajaline mõju pole teada. Vaja on rohkem uuringuid, et mõista, kuidas paastu saab kasutada ennetava ravina metaboolsete haiguste riski vähendamiseks. Parandab insuliinitundlikkust Insuliin ja leptiin on hormoonid, mis aitavad reguleerida vastavalt vere glükoosisisaldust ja nälga.
Paast üldiselt parandab insuliinitundlikkust ja vere glükoosisisalduse reguleerimist. Alabama ülikooli uuring näitas, et vahelduv tühja kõhuga 8-tunnine periood parandas insuliinitundlikkust ja vähenes söögiisu 8. Puuduvad uuringud, mis kinnitaksid paastuveega kaasnevat võimalikku mõju vere glükoosisisaldusele. Kuna tegemist on täielikult veepaastuga, peaksid diabeedihaiged enne selle proovimist arstiga nõu pidama.
Vähendab oksüdatiivset stressi Veel üks paastuv eelis on oksüdatiivse stressi vähendamine. Ebatervisliku eluviisi ja halbade toitumisharjumuste tõttu reaktiivsete hapnikuliikide ROS kogunemine suurendab organismis oksüdatiivset stressi ja põletikku.
Üheteistkümne päeva pikkune veepaast 10 vabatahtlikul vähendas oksüdatiivset stressi 1.
Paastumise näidud
Kuigi veepaastul on teatud eelised, kujutab see endast ka mõningaid terviseriske. Vesipaastu ohud Ebatervislik kaalulangus: 24—48 tunni pikkune veepaast võib aidata inimestel kaotada ligi 2 kg. Seda kaalukaotust ei saa pidada rasva kaotuseks, vaid vee kaalu, lihaste ja süsivesikute kaotuseks.
See on ebatervislik kaalulangus ja mitte jätkusuutlik lähenemine, kuna toitu pole lubatud, välja arvatud vesi. Toitainete puudused: Isegi 3-päevane paastumine põhjustab toitainete puudust, kuna te joote ainult vett. Dehüdratsioon: Kuigi paastumise ajal võite juua palju vett, ei piisa rakkude niisutamisest. Veepaast suurendab uriinieritust, mis jätab meie rakud dehüdreerituks. Ortostaatiline hüpotensioon: See on levinud probleem inimeste seas, kes paastuvad pikka aega.
Ketoosiseisundis on organismis vere ketokehade tase kõrgem kui vere glükoosi tase. Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas. Mida madalam on kehas insuliini tase, seda tugevam on ketoos. Ketoosiseisundi ajal tekkinud liigsed ketokehad ehk rasvaainevahetuse kõrvalproduktid erituvad kehast uriiniga. Kui kiirelt keha ketoosiseisundi saavutab, on individuaalne.
Vee paastumise kaalulangus kasu võtab see aeg 1—2 päeva. Siinkohal on oluline teada, et ketoos ei ole kahjulik seisund, küll aga võib ketoosiseisundisse mineku ajal tunda väsimust, pearinglust või ärrituvust. Samuti võib kaasneda halb hingeõhk, suus võib olla metallimaitse. Tihti aetakse segamini ketoos ja ketoatsidoos, mis on eluohtlik seisund. Ketoatsidoos tekib äärmuslikust insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis ning muudab vere happeliseks.
Kes peaks kiiresti jooma
Kui inimene õigel ajal abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra. Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel. Ketoatsidoos on väga harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta. Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel.
Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada. Otsus, kas organismi paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal.
Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi. Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda.
Mis on paastumine?
Kasvuhormoon on inimkehas toodetud aine, mille roll on kasvu reguleerimine, lihaste ja organite kasvu arendamine ning rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuse korraldamine. Sportlaste seas on kasvuhormooni kunstlik tarvitamine keelatud, kuna see mõjutab sportlaste sooritusvõimet.
Kasvuhormooni kasutamist on raske tuvastada, kuna pole leitud testmetoodikat, et seda uriiniproovist avastada. Ilutööstus seostab kasvuhormooni igavese nooruse hormooniga.
Lihtsalt öeldes aitab kasvuhormoon püsida kauem nooremana. Lisaks paastumisele tõuseb kasvuhormooni tase veres ka füüsilise koormuse ja korraliku une ajal. Positiivne mõju meie tervisele ja heaolule Näiteks aitab paastumine alandada triglütseriidide taset veres, mis on vajalikud energia tootmises, kuid nende kõrge tase näitab, et veres on liiga palju rasva, mis pole organismile kasulik.
Tagajärjeks võib olla suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.
Samuti on paastumise üheks kasuteguriks nn halva kolesterooli vähenemine organismis. Esimese 48 tunni jooksul eralduvad veres suures koguses nn õnnehormoonid endorfiinid, millel on positiivne mõju meie üleüldisele heaolule. Endorfiinide vabanemine on vastuseks ainevahetuslikule stressile kehas. Samuti ollakse arvamusel, et paastumine on kasulik immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuna vähendab kehas vabade radikaalide hulka.
Vabad radikaalid on oksüdandid, mis on oma olemuselt üliaktiivsed ühendid.
Need on vajalikud normaalseks ainevahetuseks ja rakkude talitluseks, kuid liigses koguses muutuvad kehale ohtlikuks. Samuti aitab paastumine reguleerida põletikku kehas ning võib aidata takistada vähirakkude teket. Paastumine annab puhkust seedeelundkonnale, millel on positiivne mõju meie üleüldisele tervisele.
Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et vähem toidukordi mõjusid positiivselt nii aju- kui südametegevusele ning aitasid reguleerida suhkrusisaldust veres. Siinkohal on oluline aga märkida, et on olemas rida uuringuid, mis kinnitavad kui oluline on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus, et aeglustada või ennetada vanusest tingitud terviseprobleeme. Mil määral paastumine vananemisprotsessi aeglustab ja kuidas täpselt tervist mõjutab pole aga paikapidavate uuringutega kinnitatud.
Veepaastu ajal tuleks juua 2—3 liitrit vett päevas. Paastu erinevad liigid Paaste võib klassifitseerida ka selle järgi, mida toitained, vedelik paastuja paastuajal tarbib.
Paastumine ei pruugi tähendada, et tuleb toidust täielikult loobuda, vaid võib ka piirata tavapärast toidukogust ning teha muutusi oma toitumismustrites. Siin on loetletud mõned peamised paastu liigid: Kuivpaast — tegemist on kõige ekstreemsema paastuliigiga, mis välistab igasuguse toidu ja joogi teatud ajaperioodiks maksimaalselt 72 tunniks.
Selle paastu juured on religioossed ja spirituaalsed ning see on soovituslik ainult arsti range kontrolli all. Võib tarbida ka looduslikke taimeteesid, näiteks punasest ristikheinast, kummelist, kibuvitsast ja ingverist. Perioodiline paastumine ja selle alaliigid Perioodiline paast on äärmiselt populaarne, kuna see ei tähenda toidust täielikult loobumist, vaid tuleb järgida reegleid, millal süüa tohib. Perioodiline paast annab meie keha seedesüsteemile aega puhata.