Kindlasti on paljud kuulnud nõuannet: ära söö õhtul pärast kella 6. Kui soovite lisateavet vahelduva paastu kohta ja kuidas kasutada treeninguid oma üldise tervise ja keha funktsioonide parandamiseks, soovitan teil tungivalt tutvuda Ben Greenfieldi pikaealisuse kavandiga. Eelarvamused, mida peate enne vahelduva paastu proovimist lahti võtma 1 Teie ainevahetuse kiirus aeglustub. Oluline on jälgida, kuidas selline protsess kehale mõjub ja kas soovimatud sümptomid ilmnevad..
Päevased toidukorrad jäävad 8 tunnise akna sisse, mille jooksul süüakse ära oma ettenähtud päevane kaloraaž vastavalt eesmärgile. Kokkuvõttes, ei ole ma kunagi mingi kindla tõekspidamise ohver, vaid kuulan oma keha. On kordi, kus nädalavahetusel väljun ma IF rutiinist, sest see sobib mu elustiiliga paremini. On kordi, kus söön paastuaknas ning rikun sellega küll paastu, kuid kuulasin sel hetkel rohkem oma keha või vaimset tervist. Ma ei ole kunagi kardinaalne, mis puudutab mu füüsilist ja vaimset tervist, vaid püüan eelkõige leida hea tasakaalu.
Olen selle aja jooksul kaotanud üle 2 kg, kuid seda seepärast, et püsin ka defitsiidis. Kokkuvõttes loevad vaid kalorid ning IF on siin lihtsalt abimees püsimaks rajal ning kiirendamaks jõudmist soovitud tulemuseni. Söömisaken Nii palju kui ma olen lugenud inimeste kogemusest IF-iga, siis lõhutakse paastuaken tavaliselt u 6 tundi pärast ärkamist ehk kella 14 paiku.
See tähendab, et viimane toidukord on hiljemalt kell Minule selline lähenemine absoluutselt ei sobi ja IF-i võti ongi rakendada just endale sobiv rutiin! Mina toimin järgmiselt: ärkan ning joon rohkelt vett ja ühe tassi kohvi teen oma fasted treeningu söön 3 suuremat toidukorda ning mõne väiksema snäki söön oma viimase toidukorra lähen magama Suurim põhjus, miks ma IF-i üldse oma elustiili rakendasin on senine pidev näljatunne.
Oma praeguse eesmärgi juures kaalu langetada ja rasvamassi vähendada leian, et seda on äärmiselt raske teha päeva jooksul koguaeg süües.
Olles kaloridefitsiidis on näljatunne paratamatu, sest keha peab asuma rasvavarude kallale, et lisaenergiat saada. Kui söön esimese asjana ärgates, siis peaks iga toidukord olema mul kcal kanti, et õhtuni välja vedada.
Kindlatel aegadel söömist on võrreldud umbes samaga, kui sul on pissihäda ja sa ei lähe vetsu, vaid ütled — ma alles kolm tundi tagasi käisin, kannatan veel tund aega ja siis on ok minna. Seda enam, et jutt käib nö elustiilist, mida peaks terve elu järgima. Ja nii naljakas kui see ka pole, ma juba käitungi intuitiivselt nii nagu IF ette näeb: hommikul mul isu ei ole ja söön esimest korda omletti või aedvilja liha või kanaga umbes kl 12, mõnel päeval näksin kl ajal ka mingi kergema eine ja kl söön mõistliku sooja õhtusöögi. Mu kehale tundub see sobivat.
Mitte ükski toidukord ei suutnud mu kõhtu aga täita ning juba tunnike pärast söömist, oli nälg jälle kallal. Lisaks näljatundedele pidin sööma ka väga lahjasid toiduaineid, et mahuliselt rohkem süüa ja oma aju natuke petta. IF on kaalulangetusel vaimses mõttes väga abistav, sest võid 8 tunni jooksul süüa suuri portsjoneid, rahuldades nii isusid kui näljatunnet. Pärast viimast toidukorda ma enam nälga ei tunnegi, kui siis vahetult enne magama minekut.
Kuid selle mure lahendab väga hästi pudel gaseeritud vett või tassike sooja teed. Paastumise ajal on lubatud ka kalorivabad joogid ja must kohv. Teine kord, kui olen söönud jällegi midagi töödeldumat või käinud väljas söömas, siis on õhtul nälg peal küll. Kuid IF ei tähenda ju näljutamist, sest sööd täpselt sama palju kui sööksid muidu, lihtsalt väiksema ajaperioodi jooksul, mis aitab vältida mõtlemata näksimist ning soovitatud kaloraaži ületamist.
Lisaks sellele on paastumisel meie tervisele imelised mõjud.
Treenimine Kui mingi aeg harrastasin hilisõhtust treenimist, sest olin hommikuti ärgates selleks liiga laisk ja esimese asjana tiksus mõttes hommikusöök, siis nüüd on asjad vastupidi. Ärkan üles ja, kohvi käes, tõmban juba treeningriideid selga. Treeningud varieeruvad mul tihti ning sooritan neid vastavalt kõhutundele — pikem kardio, lühike ja intensiivne HIIT või jõutrenn. Et lihaseid päris toiduta ei oleks kogu treeningu vältel, joon ma BCAA-sid.
Esimesed trennid olid ehk rasked, kuid enam ei pane ma tähelegi, et olen äsja ärganud ja söömata.
Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha. Üks põhjustest võib olla see, et ülekaalulisus ja rasvumine on moodsa aja epideemiad. Ma ei ole isiklikult kohtunud kellegagi, kes oleks üle 40 päeva paastunud.
Mu energiatase on tõesti väga kõrge ning ma jõuan nii palju rohkem ära teha. Tühja kõhuga võimlemine on ekspertide sõnul tore. Tegelikult võib sellega kaasneda isegi märkimisväärne kasu tervisele. Tundsin end kergemini, kui jooksin hommikul ilma toiduta ja mu energiatase oli korras.
Uuringud on ka näidanud, et hommikune jooksmine on teie ajule kasulik.
Ühe kuu proovisin vahelduvat paastu. Mis juhtus.
Minu jaoks hoopis vastupidi. Nautisin oma toite palju rohkem, sest teadsin, et läheb kaua aega, enne kui uuesti söön. Sõin mõistlikumalt. Ainuüksi vahelduv paast ei põhjusta teie vormi.
Peate ka trenni tegema. Minu potike on endiselt suur, kuid see on okei Lõpptulemus oli päris suurepärane. Lõpuks kaotasin 3 kg vaid ühe kuuga. Minu poti kõht on kahjuks endiselt olemas. Ehk pean õllejoomise lõpetama!
Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine. Eelistatavalt tuleks paastuda kõige kiiremal ja tegusamal päeval, mil söömiseks aja leidmine on niigi raskendatud. Paastumise ajal on ka aju töövõime ning produktiivsus maksimaalne. Planeerimise mõttes kõige lihtsam viis, kuna paastumist rakendatakse vaid korda nädalas. Mõndadel võib esineda ka negatiivne efekt, milleks on ülesöömishoog pärast paastu.
See ärritav poti kõht väheneb aeglaselt! Kuid tunnen end kogu päeva jooksul keskendunumana ja pingelisemana, nii et arvan, et jätkan seda. See, et ei pea muretsema selle pärast, mida hommikul süüa, on tohutu pluss ja mu elu on tasakaalukam. Kui soovite saada inspiratsiooni vahelduva paastu proovimiseks, vaadake seda Terry Crewsi videot, milles selgitatakse, kuidas ta sellega hakkama saab. See inspireeris mind seda proovima ja loodan, et see suudab teie jaoks sama teha.
Pärast seda videot tutvume sellega, mida teadus ütleb vahelduva paastu kohta. Vahelduv paast: mida teadus ütleb Vahelduval paastumisel on palju eeliseid, kuid need kaovad sageli inimestel, kes keskenduvad ainult kaalulangetamise aspektile.
Ja jah, see võib aidata teil kaalust alla võtta, kuid vahelduv paast on see, kuidas lähtestada toidu tarbimist ja varustada oma keha vajaliku seisakuga. Siin on mõned vahelduva paastu paljudest teaduslikest tervislikest eelistest, millest te ei pruugi teada. Kõige lihtsamalt öeldes on see, mida teete, oma keha ümber programmeerimine, et toetuda iseendale, et jätkata kõrgel tasemel toimimist, isegi kui see kestab vaid natuke.
Oleme unustanud, et meie keha ei pea iga päev kaloreid tarbima, kui meil on piisavalt vett. Uuringud on leidnud, et keha saab tühja kõhuga järgmised muutused: 1 Selles uuringus leiti, et paastumine põhjustab vere insuliini taseme langust, hõlbustades rasvade põletamist. Terve planeet kulub kehakaalu langetamiseks, näeb parem välja, paraneb enesetunne, reied on väiksemad, kõhurasva vähem, lõua vähem.
See on kõige hullem epideemia. Nii et jah, vahelduv paast aitab kaalust alla võtta. Veelgi enam, paastumine vähendab ka söödava toidu hulka, mis vähendab tarbitavate kalorite hulka. Registreeru Hack Spirit'i igapäevastele meilidele Siit saate teada, kuidas vähendada stressi, arendada tervislikke suhteid, käituda inimestega, kes teile ei meeldi, ja leida oma koht vahelduva paastumise kaalulangus 3 kuud.
Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine?
Nüüd kontrollige oma e-posti aadressi oma tellimuse kinnitamiseks. Toidu eemaldamisel kasvõi vaid mõneks ajaks õpetame oma keha taas vajalike ressursside jaoks iseendale lootma.
Dr. Michael Greger on How Not To Diet!
Mõned uuringud näitavad, et inimesed, kes harjutavad vahelduvat paastu, võivad vähendada veresuhkru taset mitme protsendipunkti võrra. Sellised toidud nagu tsitruselised, brokkoli ja kõik, mis sisaldab transrasvu, põhjustavad meie kehas põletikku. Rasvad burgerid, punane liha üldiselt ja suhkur põhjustavad kõik põletikku. Kui eemaldame need asjad oma dieedist või sööme neid palju harvemini kui praegu, näeme oma kehas põletiku hulga vähenemist. Inimesed tunnevad end mitte ainult paremini, vaid liiguvad paremini, tunnevad end vähem jäigalt ja neil on rohkem energiat.
Mõned uuringud näitavad, et vahelduv paastumine võib suurendada keha vastupidavust oksüdatiivsele stressile ja võidelda põletikega. Pole mõeldud sõnamängu.
Töö, mida meie süda peab tegema ainult selleks, et meid elus hoida, on hämmastav, kuid siiski teeme selle tervise hoidmiseks väga vähe. Vahelduv paast aitab vähendada rasvade ladestumist meie südame ümber, parandab vereringet, ainevahetust ja annab puhtama lehe meie südamele.
Ärgem unustagem paranenud kolesteroolitaset, mis vähendab drastiliselt südamehaiguste, südameataki ja insuldi riski. Lisaks võib teie vererõhku oluliselt vähendada, kui toitumise muutmise tõttu rõhk südamelt maha võetakse.
Neerud, maks ja sooled teevad kõik ületunnitööd, et eemaldada kahjulikud jäätmed meie kehas. Kuid mitte iga unts jäätmeid ei eemaldata. Osa jäätmetest koguneb aja jooksul ja võib meie süsteemides põhjustada olulist kahju, muutuda kasvajaks või ummistuda elutähtsatesse läbikäikudesse. Kui harjutame vahelduvat paastu, on uuringud leidnud, et suuname oma keha energia ümber piirkondadesse, mis võiksid tähelepanu pöörata.
Kaalust alla võtta ajakava järgi. Miks vahelduv paast on ohtlik
Samal ajal kui meie keha on hõivatud uue toidu ja uute ainete ning uute jäätmete lagundamisega, jäävad vanad jäätmed maha. Viimastel aastatel on vahelduv paastumine inglise keeles: intermittent fasting — sa ei söö tunni vältel vahest pikemalt mitte midagi — äärmiselt palju tähelepanu saanud ning just selle tohutute positiivsete mõjude pärast.
Paastumine, kas see pole mitte lihtsalt nälgimine? Ei, kindlasti mitte, sest neil kahel on üks väga suur erinevus: kontroll. Nälgimine on tahtmatu söögipuudus või sellele juurdepääsu puudumine, mis viib kannatuste ja äärmisel juhul isegi surmani.
Paastumine on vabatahtlik toidu tarbimise piiramine teatud perioodi vältel — tervislikel, spirituaalsetel või mõnel muul põhjusel.
Paastu peetakse inimese poolt, kes pole alakaaluline ehk tal on piisavalt keharasva. Kui paastumine on tehtud korrektselt ei tähenda see kannatamist ning kohe kindlasti mitte ei vii see surmani.
Kikkpoksija Hendrik Themas räägib intermittent fasting’ust
Nagu sa näed siis paastumine ja nälgimine on kaks täiesti erinevat asja. Paastumise puhul on sul juurdepääs toidule olemas ning see on kergesti kättesaadav, kuid sa ise lihtsalt otsustad mingi teatud perioodi vältel mitte süüa.
Paastumisel ei ole ühte kindlat metoodikat, sest see viitab perioodile, mil sa ei tarbi toitu ehk iga hetk kui sa ei söö, sa tegelikult paastud. Näiteks paastuvad kõik inimesed õhtusöögist kuni järgmise päeva hommikusöögini — tavaliselt umbes tunnine periood.
Selle nurga alt vaadates on paastumine meie kõigi igapäevaelu loomulik osa. Seega vahelduv paastumine pole mingi imelik kontseptsioon, vaid meie kõigi poolt igapäevaselt praktiseeritav harjumus.
Jason Fung Kuidas vahelduv paastumine toimib? Paastumine, selle kõige lihtsamas võtmes, laseb su kehal kasutada energiat, mille see on hoiustanud — seda siis näiteks üleliigse keharasva näol. Keharasv on toidust saadud energia, mis on kehasse hoiustatud. Siin kohal on oluline mõista, et see on täiesti normaalne ning inimesed on niimoodi arenenud. Kui toit polnud kättesaadav, siis paastuti ja pärast saaklooma või mõne muu toiduallika kätte saamist söödi.