Austraalia meditsiiniline lambanahka võib olla kallim võrreldes mõne alternatiivse madratsiga. PSJ madratsitest on kõrgtehnoloogilised: air-fluidised- ja low-air- loss-madratsid. Uinakäitamine SmartBand TW
Slimfit Rasvapõletav tee
Staatilised madratsid on kõik püsiva survejaotusega PSJ ja erinevad üksteisest madratsi täitematerjali järgi. Standardne staatiline madrats — tavaline siledapinnaline vahtmadrats. Sellesse klassi kuuluvad nii püsiva PSJ kui ka muutuva survejaotusega MSJ madratsid, neid ühildab sisseehitatud õhuringlusseade.
PSJ madratsitest on kõrgtehnoloogilised: air-fluidised- ja low-air- loss-madratsid. Erinevate vahendite võrdlemiseks on tehtud üle 50 kliinilise uuringu. Neid on analüüsitud NICE Seni läbiviidud uuringute kvaliteet on sageli madal, sest lamatisega patsiente ei saa jätta vajaliku hoolduse ja ravita. Nii kontroll- kui ka interventsioonirühmal kasutatavad madratsid olid väga erinevad.
Kuidas kanda kaalulangus käevõru
Kontrollgrupis kasutatud nn standardmadratsid olid erinevad, sest paljudes riikides kasutatakse tavapraktikas kõrgema spetsifikatsiooniga madratseid. Mitmetes uuringutes oli väike uuritavate arv, randomiseerimisel ja pimendamisel esines puudusi. Viies kliinilises uuringus võrreldi erinevaid PSJ alternatiivseid madratseid ja tulemuste alusel ei saa eelistada ühtegi alternatiivset staatilist madratsit teisele.
Uuritavad olid üld- või intensiivraviosakonna patsiendid. Ei ole tõendust, et MSJ madrats oleks lamatise ennetamisel tõhusam kui PSJ alternatiivne munarest- fiiber- vesi- või õhkmadrats. Neljas kliinilises uuringus on võrreldud erinevaid MSJ kõrgtehnoloogilisi madratseid omavahel ja seni puuduvad tõendid MSJ madratsite eeliste kohta. Kuigi tõendusmaterjali aluseks olevate uuringute roosa meetodi kaalulangus on valdkonna eripära tõttu piiratud, leidis töörühm, et lamatise ennetamisel on tõhusamad nii PSJ alternatiivsed madratsid ja kattemadratsid kui ka kõik kõrgtehnoloogilised madratsid ja kattemadratsid võrreldes standardmadratsiga.
Kõrgtehnoloogilistest madratsitest ja kattemadratsitest ei saa ühtegi esile tuua, sest uuringute võrdlustes on kasutatud väga erinevaid madratseid ja kattemadratseid.
Tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tuleks lamatise tekkeriskiga patsientidel tagada minimaalselt PSJ alternatiivne madrats või kattemadrats, mis ei ole oluliselt kallimad kui standardmadratsid.
Samuti võimaldab alternatiivne PSJ madrats kokku hoida tervishoiutöötajate aega, sest alternatiivsel PSJ madratsil patsient vajab asendivahetust harvem vt asendivahetuse sagedus. Võrreldes standardmadratsiga vähendab Austraalia meditsiinilise lambanaha kasutamine lamatise tekkimise sagedust.
Kolmes süstemaatilises ülevaates [13, 20, 21] hinnati kolme kliinilist uuringut, millest kaks on rahuldava ja üks ebapiisava kvaliteediga, peamiselt uuringute metoodikaga seotud piirangute tõttu. Igas uuringus leiti, et Austraalia meditsiinilise lambanaha kasutamine vähendab lamatise tekkeriski võrreldes standardmadratsiga RR 0,30; 0,58—0, Kõikides uuringutes registreeriti võimalikke kahjusid ja kahes uuringus katkestasid patsiendid ravi, kurtes kuumatundest tingitud ebamugavuse üle.
Tõendus on olemas vaid Austraalia meditsiinilise lambanaha kohta, mis peab vastama täpselt kirjeldatud standardile, vt lisa 6. Austraalia meditsiiniline lambanahka võib olla kallim võrreldes mõne alternatiivse madratsiga. Asendid, asendivahetus ja pööramise sagedus Liikumatus ja keha tundlikkuse häired on lamatise tekkimise olulised riskitegurid.
Asendivahetus on patsiendi asendi muutus, mida ta kas suudab teha ise või teda abistatakse lisaabivahenditega või ilma. See on aktsepteeritud lamatise ennetusmeede, mille eesmärk on vähendada või jaotada survet riskipiirkonnale, vältida kudede kahjustust ja tagada piirkonna adekvaatne verevarustus. Käsitlusalas esitatud kliinilised küsimused puudutasid asendivahetuse ajalist intervalli ja erinevate asendite lamav, istuv, kõhuli, selili, toestatud lamav asend, pea või jalgade tõstmine erineva nurga all mõju lamatise tekkimise vähendamisele.
Valdavalt käsitletakse patsiendi asendeid ja asendi muutmise sagedust samades kliinilistes uuringutes. Kõrgtehnoloogiliste madratsite ja kattemadratsite kasutamist ning pööramise sagedust lamatise ennetamise eesmärgil ei ole uuritud. Käsitlusalas esitati küsimus 30° istumisnurga ja 90° istumisnurga mõju kohta lamatise tekkeriskile, kuid istumisnurki ei roosa meetodi kaalulangus sellest aspektist võrreldud.
Maksimaalne tervisliku kaalulangus 2 kuu jooksul ülevaated roosa meetodi kaalulangus käsitle kõhuliasendi võrdlust seliliasendiga. Liikumis- ja aktiivsuspiiranguga patsientide asendit tuleb regulaarselt muuta, et vähendada surve kestust ja ulatust keha riskipiirkondadele.
Sagedam asendi muutmine vähendab lamatise tekkimist. Kahes süstemaatilises ülevaates on hinnatud samu kliinilisi uuringuid [13, 20].
Lamatiste käsitlus - ennetamine ja konservatiivne ravi - Ravijuhend
Uuringute erineva metoodika tõttu ei ole võimalik teha metaanalüüsi. Asendimuutuse mõju lamatise tekkimisele on hinnatud kuues randomiseeritud kontrolluuringus, mis viidi läbi haiglate erinevate osakondade intensiivravipalatites ja geriaatriliste patsientide õendushaiglas. Eetilistel põhjustel ei ole üheski uuringus võrreldud asendimuutust mittepööramisega. Patsientide keskmine vanus oli vahemikus 64—80 eluaastat.
Ühes uuringus jälgiti patsiente vaid üks öö, pikim jälgimisperiood oli 5 nädalat. Võrreldi järgmisi asendeid: 30° küliliasend patjadega toestatud võrreldes 90° külili ja selili pööramisega; semi-Fowleri asendi 30° pea ja jalgade tõstmine võrdlus seliliasendiga. Analüüsi tulemusena ei saa esile tuua ühegi asendi eeliseid, sest asendite võrdluses kasutati erinevat pööramisintervalli. Seetõttu tuleb asendi vahetamisel arvestada patsiendi eelistustega. Uuringus Defloor [22] varieerus asendivahetuse intervall kahest kuni kuue tunnini ning samal ajal võrreldi patsiendirühmi, kelle puhul kasutati standardmadratsit ja alternatiivset staatilist madratsit.
Kui standardmadratsil pöörati patsiente 2 või 3 tunni järel, ei olnud võrreldes alternatiivmadratsiga lamatise tekkimise sageduses erinevusi. Kahes uuringus, kus patsiente pöörati 30° küliliasendisse, hinnati võimalikke kahjusid. Selline asend on patsientidele ebamugav ja raskemini talutavam kui teised asendid. Uuringuid asendite mõju kohta lamatise tekkimisele on vähe ja roosa meetodi kaalulangus on madala kvaliteediga. Peamiseks probleemiks on ebakindlus tõendusmaterjali kasutatavuse kohta erinevates olukordades ja patsiendirühmades ning uuringu korraldamisega seotud piirangud.
Asendivahetuse ajal kasutati standard- ja alternatiivseid madratseid. Lamatise riski määratlemiseks kasutati erinevaid riskihindamisinstrumente. Uuringuid viidi läbi erineva profiiliga haiglates ja osakondades. Hõõrde- ja nihkejõu vähendamiseks hoiduge lamatise tekkeriskiga patsientidel voodis istumisnurga suurendamisest üle 30 kraadi, 8 Muutke patsiendi asendit mitmekesi.
Hoiduge patsiendi nihutamisest mööda voodipesu libistades. Ei leidunud süstemaatilisi ülevaateid ega randomiseeritud kontrolluuringuid, kus oleks võrreldud patsiendi asendi muutmiseks erinevate tehnikate või abivahendite kasutamist nende kasutamata jätmisega ning selle mõju lamatise roosa meetodi kaalulangus. Rahvusvahelistes ravijuhendites, mida pärast AGREEga hindamist kasutati, toodud soovitused põhinevad ekspertide konsensusel.
Patsiendi asendimuutusega nihkumisest ja hõõrdumisest tekkivate nahakahjustuste vähendamiseks soovitab töörühm kasutada patsiendi roosa meetodi kaalulangus ja asendi muutmisel ergonoomilisi töövõtteid. Abivahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja töötajad peavad slimming ideed vastava väljaõppe.
Patsiendil tuleb erinevates asendites püsimiseks kasutada eri- nevaid toestamisvõtteid. Töörühma hinnangul võiks piirata voodi peatsiosa tõstmist kõrgemale kui 30°. Sellist asendit võib kasutada vaid siis, kui see on patsiendi jaoks meditsiiniliselt näidustatud, näiteks südamepuudulikkuse korral. Voodi peatsiosa madalal hoidmine vähendab patsiendi nihkumist ja naha hõõrdumist ning seeläbi vähendab lamatise tekkeriski. Valgurikas toit lamatise ennetamisel Naha terviklikkuse säilitamiseks ja kahjustuste vältimiseks on oluline, et patsien- dile oleks tagatud piisav vedelikutasakaal, toidu energeetiline väärtus, valkude, süsivesikute, rasvade, vitamiinide ja mineraalainete sisaldus.
Aktiivsus- või liikumispiiranguga ala- ja ülekaalulistel isikutel on lamatise tekkerisk suurem roosa meetodi kaalulangus, 23]. Seetõttu on oluline teada, kas adekvaatse toitumise tagamisega on võimalik lamatise tekkeriski vähendada.
Dieetide nimekirjas on defineeritud valgurikas dieet, milles on suurem valkude osakaal ja toiduenergia. Töörühma huvitas, kas lamatise tekkeriskiga patsientidele peaks tervishoiu- või hoolekandeasutustes pakkuma valgurikast dieeti. Võrreldes tavamenüüga ei enneta suurema valgusisaldusega toit lamatise teket. Toitumise mõju lamatise ennetamisel on hinnatud viies süstemaatilises ülevaates ja kahes on tehtud metanalüüs [13, 21, ].
Süstemaatilistes ülevaadetes on aluseks võetud viis kliinilist uuringut, milles on hinnatud lisatoidu mõju uute lamatise tekkimisele. Haiglatoidule lisaks manustatud toidu energeetiline väärtus varieerus erinevates uuringutes — kcal päevas. Enamasti sisaldas toidusegu peale suurendatud valgukoguse ka süsivesikuid, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid.
Patsientide jälgimisaeg oli 2 nädalast 6 kuuni. Ühes uuringus manustati lisatoit nasogastraalsondi kaudu.
Uuritavad olid valdavalt toitumisdefitsiidiga patsiendid. Uuringute kvaliteet oli halb või väga halb, mistõttu ei saa tulemusi üldistada laiemale patsientide rühmale. Uuringute korraldamises ja analüüsis esinevad piirangud — uuritavad olid reeglina eakad, nende arv oli väike, uuringu alguses ei olnud patsientide riskisoorid võrreldavad ning uuringutes kasutatud toidusegud olid väga erinevad. Võimalikke kahjusid patsiendile on hinnatud AHRQ [21] analüüsis. Välja on toodud vaid Hartgrinki Samas on oluline, et õenduspersonal hindab patsientide vedelikutarbimist ja toitumist ning puudusel tagatakse patsiendile tasakaalustatud toit ja piisav vedelik.
Täiendava toidu segu määramisel on oluline hinnata patsiendi eelistusi.
20 kg kolmeks kaalukaotus enne öko kuuks
Lamatise riskipiirkonna roosa meetodi kaalulangus massaaž Traditsiooniliselt on olnud kasutusel naha masseerimine eesmärgiga parandada ohustatud piirkonna naha verevarustust ja seeläbi ennetada lamatise tekkimist. Vältige lamatise riskipiirkondades naha massaaži.
- Kas tõlkida kirjeldus Google'i tõlke abil eesti keelde?
- Kaalulangus piibli viis
- Kaalulangus slim plaastrid
- Alustage oma muudatusi parimate abistajatega, kellel on tuhandeid fänne kogu Euroopas!
- Staatilised madratsid on kõik püsiva survejaotusega PSJ ja erinevad üksteisest madratsi täitematerjali järgi.
Naha massaažist saadav kahju võib olla suurem kui kasu, mistõttu soovitab töörühm naha massaaži vältida. Kliinilised uuringud naha massaaži kasulikkuse või kahjude kohta puuduvad.
Kahes vaatlusuuringus [27, 28] mõõdeti pärast massaaži naha verevoolu — naha temperatuur langes ja tekkis koe degeneratsioon. Abivahendid keha riskipiirkondades surve vähendamiseks Kandade surve vähendamine Kannapiirkonna lamatise tekkimist võivad soodustada traumad, haigused või meditsiinilised protseduurid, mis vähendavad jalgade verevarustust või liikumisvõimet, samuti üldanesteesias läbiviidud kirurgilised protseduurid või mõned haigused sclerosis multiplex.
Teisalt võib jalgade liigutamine ning voodikatte materjal soodustada hõõrdumis- ja nihkumissurvest tingitud kahjustuste tekkimist. Tegelik praktika kandade lamatise ennetusmeetme kohta ei ole teada, kuid surve vähendamiseks asetatakse kandade alla erinevaid vahendeid. Töörühm soovis teada, millised meetmed on kandade lamatise vältimiseks tõhusad.
Tõstke lamavatel patsientidel surve vähendamiseks kandu. Abistajad peavad hooldamisel veenduma, et selili lamaval patsiendil puudub surve kandadele. Kannatoed peavad olema asetatud nii, et kanna piirkond oleks täiesti vaba, nn hõljuvas asendis. Kui surve vähendamiseks kasutatakse patja, siis asetatakse roosa meetodi kaalulangus säärte alla nii, et kannad oleksid õhus.
Tegemist oli haiglapatsientidega, kelle keskmine vanus uuringutes oli 64—81 aastat ja lamatise tekkerisk Bradeni skaalal keskmiselt 11—15 punkti. Standardravis kasutati survet vähendavat madratsit, kuid kandu ei tõstetud.
Teisest uuringust selgus, et lamatise ennetamisel on kandade tõstmine padja abil võrdväärne spetsiaalsete toestusvahendite kasutamisega [30]. Rõngakujulised vahendid Traditsiooniliselt on praktikas kasutatud kummist rõngakujulisi vahendeid, mis aseta- takse lamatise riskipiirkondades keha ja toetuspinna vahele.