Liigu sisu juurde

Samamoodi ei sobi mõnele inimesele süsivesikuterikas, teistele jällegi küll. Endorfiinid on laes ning mõte kõhtutäitvast ja tervislikust toidukorrast teeb tuju vaid paremaks. Kui söön esimese asjana ärgates, siis peaks iga toidukord olema mul kcal kanti, et õhtuni välja vedada.

Kui oled alakaaluline või Sul on varem esinenud söömishäireid, ei tohiks kiiresti paastuda, ilma et oleksid eelnevalt konsulteerinud tervishoiutöötajaga.

Rasva põletamine

Nendel juhtudel võib see olla kahjulik. Ohutus ja kõrvaltoimed Nälg on vahelduva paastumise peamine kõrvalnäht. Samuti võib tunda nõrkust ja aju ei tööta nii hästi kui tavaliselt. See võib olla ainult ajutine, kuna keha võib uue korraga kohanemiseks võtta aega. Kui Sul on meditsiiniline seisund, peab enne vahelduva paastumise proovimist nõu pidama arstiga.

  1. Kõik, mida pead paastumisest teadma Photo by bruce mars from Pexels Kui veel mõnda aega tagasi oli paastumine pigem kitsale ringkonnale tuttav protseduur, siis tänaseks on see saanud paljudele inimestele lausa elustiiliks.
  2. 2 kivi kaalulangus 10 nadala jooksul
  3. Vahelduv paast - Intermittent Fasting
  4. Paastumine kui organismi puhastaja | Toitu tervislikult

See on eriti oluline, kui esineb: - diabeet. Probleem on selles, et keha läheb paasturežiimile alles 12 tundi pärast viimast söögikorda. Et anda kehale aega ka päriselt paastuda, on vaja oluliselt pikemat söögikordade vahet kui 12 tundi. Vahelduvpaastumiseks peetakse enamasti paastu pikkusega 16 tundi või rohkem.

Ka kõnealuse uuringu autorid soovitavad kuni tunnist paastu. Kui esialgu võtta sihiks formaat, ehk siis 16 tundi paastumiseks ja 8 tundi söömiseks, siis jääb söömiseks ju tervelt 8 tundi. Näiteks kell 9.

Kirjuta esimene kommentaar

Kui sa just kodune pole, siis tuleb ilmselt arvestada sellega, et vähemalt üks toidukord päevas tuleb väljas süüa või kaasa võtta. Viimane mõjub kindlasti paremini ka rahakotile. Vahelduv paastumine on kehamassiindeksi kontrollimise mõttes pea sama tõhus kui vähem söömine. Kahtlen selles väga, sest enamasti on tänapäeva inimesed istuval tööl, liigutakse vähe, sõidetakse autodega treppi.

Inimene tegelikult ei pea nii palju sööma, nagu ta sõi vanasti, kui tegi raskemat füüsilist tööd ja kui polnud paljudel autot ja pidid jala liiklema.

kui 16/8 kaalulangus

Meie keha energiavarude süsteem on tekkinud veel kaugemast minevikust, mil inimene pidi toitu küttima või korilusega tegelema, siis oligi oluline korraga palju süüa, sest iial ei teadnud, millal veel saab. Kas ta tunneb end süüdi, kui ta sõi midagi, mis polnud plaanis?

Mõned sõnad 16/8 dieedi kohta

Kas ta ignoreerib oma isusid ja näljatunnet? Kas tal puudub söömishoogude ajal kontroll enda üle? Kas tema söömisharjumused segavad ülejäänud elu?

kui 16/8 kaalulangus

Kasutab glükogeeni ja rasvavarusid - Glükoos muundatakse glükogeeniks ja salvestub teie lihastesse ja maksa. Paastumata kulutab teie keha kõigepealt glükogeeni kütuseks ja pääseb seejärel juurde rasvavarudele 4. Põletab teie tarbitud kaloreid - Raamatu autorid David Zinczenko ja Peter Moore 8-tunnine dieet, kaasnevad tänapäevased eluviisid karjatamise või söömisega ööpäevaringselt, mis ei anna teie kehale piisavalt aega kõigi vajalike kalorite põletamiseks.

Paastu ajal teie keha saab võimaluse ennast taastada ja toitu seedida. See lubab oma keha töödelda toitaineid ja kõrvaldab toksiinid tõhusalt.

Mis on 8-tunnine dieet?

Kui inimene õigel ajal abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra. Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel.

Ketoatsidoos on väga harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta. Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel. Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada.

Sellel postitusel on 1 vastus

Otsus, kas organismi paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal. Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi. Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda.

Kasvuhormoon on inimkehas toodetud aine, mille roll on kasvu reguleerimine, lihaste ja organite kasvu arendamine ning rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuse korraldamine.

Paastumine_FB Live 14.05

Sportlaste seas on kasvuhormooni kunstlik tarvitamine keelatud, kuna see mõjutab sportlaste sooritusvõimet. Kasvuhormooni kasutamist on raske tuvastada, kuna pole leitud testmetoodikat, et seda uriiniproovist avastada.

Ilutööstus seostab kasvuhormooni igavese nooruse hormooniga. Lihtsalt öeldes aitab kasvuhormoon püsida kauem nooremana.

Lihasmassi kasvatamine

Lisaks paastumisele tõuseb kasvuhormooni tase veres ka füüsilise koormuse ja korraliku une ajal. Positiivne mõju meie tervisele ja heaolule Näiteks aitab paastumine alandada triglütseriidide taset veres, mis on vajalikud energia tootmises, kuid nende kõrge tase näitab, et veres on liiga palju rasva, mis pole organismile kasulik.

kui 16/8 kaalulangus

Tagajärjeks võib olla suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Samuti on paastumise üheks kasuteguriks nn halva kolesterooli vähenemine organismis. Esimese 48 tunni jooksul eralduvad veres suures koguses nn õnnehormoonid endorfiinid, millel on positiivne mõju meie üleüldisele heaolule.

Endorfiinide vabanemine on vastuseks ainevahetuslikule stressile kehas. Samuti ollakse arvamusel, et paastumine on kasulik immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuna vähendab kehas vabade radikaalide hulka. Vabad radikaalid on oksüdandid, mis on oma olemuselt üliaktiivsed ühendid.

Need on vajalikud normaalseks ainevahetuseks ja rakkude talitluseks, kuid liigses koguses muutuvad kehale ohtlikuks.

kui 16/8 kaalulangus