Munarakudoonorluse puhul ei ole niivõrd oluline mitte retsipiendi naine, kellesse siirdatakse doonorilt saadud munarakust tekkinud embrüo vaid munarakudoonori vanus. Lisaks tuleks mõista, et regulaarselt verd annetades peate hoolikalt jälgima oma tervist. Sümpaatilise närvisüsteemi signaalid lähevad südamesse, sundides seda aktiivsemalt tööle ja kopsudesse, muutes nende difusioonivõimet; Antidiureetilise hormooni sekretsioon, mis reguleerib vee hulka inimese kehas ja ahendab veresooni; Reniini-angiotensiin-aldosterooni süsteemi RAAS käivitamine - hormonaalne süsteem, mis reguleerib veremahtu kehas ja vererõhku; Hormooni erütropoetiini vabanemine vastusena hapnikupuudusele, mis käivitab erütropoeesi protsessid - erütrotsüütide moodustumise jne.. Õnneks parandab vere annetamine vereringet ja hoiab ära nende probleemide tekkimise.
Lisaks vere annetus ja kaalulangus, et verekeskuse nõuded ei kattu WHO soovitustega, on verekeskuse osa reegleid vastuolus ka vereseadusega — õigusaktiga, millest verekeskuste töö Eestis lähtuma peab.
Amaranta viitas oma kirjas vastuolule seaduses ja praktikas.
Nimelt on vereseaduse järgi lubatud afereesidoonoriks hakata meestel ja naistel, kuid verekeskuse nõuete järgi saab plasmat loovutada vaid vähemalt 60 kilo kaaluv, väljapaistvate veenidega mees. Samuti tõstatas Amaranta probleemi, et naisdoonorid ei tohi verd anda menstruatsiooni ajal, kuigi sellist keeldu vereseaduses ei ole.
Ivi Normet sotsiaalministeeriumist sedastas oma vastuskirjas, et vereseadusega sätestatakse miinimumnõuded ja verekeskustel on õigus kehtestada karmimaid reegleid, sest seaduse järgi peab veri olema kvaliteetne, patsientidele ohutu ja kliiniliselt tõhus.
Veel enam — seadus ütleb ka, et doonori valik peab olema objektiivne ja selle eesmärk on kaitsta patsiente verega ülekantavate haiguste eest ja ei tohi ohustada doonorite tervist. Verekeskuse direktori antud info põhjal on menstrueerivatel naistel keelatud verd avidi kaalulangus, kuna vere rauatase võib olla langenud ja vere loovutamine võib hemoglobiini taset alandada.
Ülalmainitud välistavuskriteeriumeid võib vereseaduse kontekstis küll vaadelda kui seaduses sätestatust karmimaid reegleid, aga siiski ei lähtud need reeglid üks-üheselt WHO väljastatud doonori sobivuse juhistest.
Samuti võivad verekeskuse kehtestatud kõiki naisi hõlmavad piirangud, mis keelavad plasmadoonoriks hakata ja loovutada verd menstruatsiooni ajal, olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5-ga, mis keelab soopõhise diskrimineerimise ja kus sätestatakse, mis sooline diskrimineerimine ei ole.
Nõuded doonorile
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on diskrimineerimine otsene, kui seaduses nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
Sotsiaalministeeriumi kirjas antakse teada, et verekeskust on probleemist teavitatud ja keskus on lubanud teemat arutada Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsi liikmetega.
Artiklile vastas nii sotsiaalministeerium kui ka verekeskus. Detsembris võttis ta kätte ja kohtus Põhja-Eesti verekeskuse juhatajaga, et arutada doonoriks lubamise kriteeriumeid.