Pagefile algsuurus Initial size ja tema maksimaalne suurus Maximum size peavad olema ühe -ja sama suurusega, st virtuaalmälu peab olema fikseeritud suurusega. Nagu alltoodud pildist on näha, tõin ma siin näiteks ühe vanema kompuutri, milles oli MB RAM füüsilist mälu ja selle arvuti pagefile suurust oli suurendatud kuni MB'ni. Task Manager aken on seepärast oluline, et siit saada kiiresti vaadata oma füüsilse mälu mahtu ja tema kasutamist read Total ja Available. Veendu, et Sinu kompuutris oleks piisavalt füüsilist mälu — vähemalt 2 GB, aga mida rohkem seda parem.
Põhjalik ülevaade füüsilisest mälust, virtuaalsest mälust, Windowsi mälu juhtimisest jms Kui palju seda mälu ikkagi vaja on? Arvuti kiiruse ja jõudluse osas mängivad põhirolli protsessor, füüsiline mälu ehk muutmälu RAM ja videokaart.
Kui Sul on vanem või aeglaseks muutunud arvuti, siis on kõige reaalsemaks variandiks lisada juurde füüsilist mälu.
Hinnavaatlus
Veendu, et Sinu kompuutris oleks piisavalt füüsilist mälu — vähemalt 2 GB, aga mida rohkem seda parem. Mälu juurdeostmisel tuleb eelnevalt vaadata, et millist tüüpi mälu just Sinu arvuti emaplaadile sobib ja seejuures peab silmas pidama ka seda et vanemad emaplaadid toetavad maksimaalselt ainult 4 kuni 8 GB füüsilist mälu uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni.
Peale selle tuleb teada ka seda et Windowsi erinevad versioonid toetavad erinevas mahus füüsilist mälu. Füüsilise mälu puhul tuleb arvestada ka seda et kas Sa kasutad bit või siis bit Windowsi, sellest täpsemalt allpool. Kui Sa veel ei tea, et kui palju seda füüsilist mälu Sinu masinas on, siis sellest oli siin ülevalpool ka juttu - seal. Physical Memory Füüsiline ehk muutmälu RAM koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse emaplaadile.
Kuid Windowsi jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa kaalulanguse tooteraapia kasutatakse muudele süsteemikomponentidele see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu".
Kui Sa kasutad näiteks bit või bit Windowsi operatsioonisüsteemiga masinat, mis omab 4 GB füüsilist mälu, siis tuleb arvestada ka sellega, et Sinu süsteem ei suuda kasutada rohkem kui 3,5 GB või isegi vähem füüsilist mälu.
See tähendab seda et Sinu kasutaja jaoks saab süsteem eraldada kuni 3,5 GB või vähem füüsilist mälu ja ülejäänud mälu kasutab Windows omaenda tarbeks ning seda just riistvara draiverite ja BIOS'i jaoks. Seega jääb Sinu käsutusse kusagil 3,25 - 3,5 GB füüsilist mälu.
Hinnavaatlus - Tehnikakaupade hinnavõrdlus- ja IT- teemaline portaal - leia soodsaim hind!
Näiteks kui Sul on masinas 8 GB füüsilist mälu bit Windowsissiis võib Sinu käsutusse sellest jääda umbes 7,1 kuni 7,5 GB füüsilist mälu. Kui Sa ostsid poest arvuti, milles on juba 4 GB vfx fat loss susteemi ulevaade olemas tänapäeval omavad kõik uued kompuutrid seda ja kui selles arvutis on bit Windows, siis ei ole mõtet enam raha raisata, et osta seda füüsilist mälu juurde - üle 4 GB mälu on sel juhul kasutu.
Windows 7: Vastavalt Windows 7 standarditele, peab füüsilist mälu RAM'i olema vähemalt 1 GB ja sellega töötab Win 7 täiesti rahuldavalt kuid mida rohkem mälu on, seda parem Kui Sa mängid võimsaid kaasaegseid mänge, kasutad graafikaprogramme, virtuaalmasinaid, videotöötlemise tarkvara jne, siis peaks olema rohkem mälu vfx fat loss susteemi ulevaade mida suurem see RAM'i maht on, seda parem bit Windowsile saab siiski paigaldada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu.
Kuid seda jääb ilmselgelt väheseks!
Kui Sa ostsid poest arvuti, milles on juba 4 GB mälu olemas tänapäeval omavad kõik uued kompuutrid seda ja kui selles arvutis on bit Windows, siis ei ole mõtet enam raha raisata, et osta seda füüsilist mälu juurde - üle 4 GB mälu on sel juhul kasutu - vaata alltoodud tabelit. Kui Sinu vanem masin toetab ka bit Windowsi, sii installeeri oma bit x86 Windows 10 asemele hoopis bit x64 Windows 10 - Sa ei pea midagi juurde maksma.
Vanemate kompuutrite puhul: Sa pead ka eelnevalt vaatama, et kui palju Sinu kompuutri emaplaat seda füüsilist mälu üle-üldse toetab; vanemad emaplaadid toetavad ainult 4 kuni 8 GB füüsilist mälu.
Toetatava mälu maht ei sõltu ainult Sinu Windowsi versioonist. Sa pead uurima oma kompuutri tootja dokumentatsioonist näiteks tema kodulehelt ka seda et kui suurt füüsilise mälu mahtu Sinu arvuti emaplaat ja protsessor suudavad maksimaalselt kasutada. Näiteks Acer Aspire z arvuti koos Intel core B protsessoriga omab 4 GB füüsilist mälu, mis on emaplaadil jagatud kahe sloti vahel mõlemates 2GB mälu.
Seege tuleks kõigepealt kontrollida seda et kui palju mälu võib Sinu arvuti protsessor maksimaalselt kasutada ja Sa saad teada, et millist Windowsi versiooni oleks kõige mõtekam valida, et kasutada ära suurema mahuga mälu eelised.
Kui Sa jooksutad antud kompuutris näiteks Windows 7 Professional versiooni, siis võid julgelt mälu juurde osta ja kasutada maksimaalselt 16GB mälu RAM'i.
Reaalselt eraldatakse Sinu jaoks umbes Sa võid küll osta ja installida siia ka näiteks 20GB mälu, aga süsteem saab sellest kasutada ikkagi ainult kuni 16GB mälu. Suurem osa uusi kompuutreid tulevad juba eelinstalleeritud Windows bit versiooniga ja nende kõikide CPU protsessor on samuti bit toega.
Kui Sa installeerid enda uuemasse 4GB või rohkema mäluga kompuutrisse ise Windows 7 või Vista, Windows 8, Windows 10siis on mõtekas installeerida juba tema bit versioon - Sa võid hiljem igal ajal seda füüsilist mälu juurde osta ja lisada. Millal tuleb osta lisamälu? Ette õeldes võib mainida, et Windowsi mälu juhtimine on üks väga keeruline asi ja sellest arusaamine on üsnagi raske. Kui Sinu kompuuter on muutunud järsku vfx fat loss susteemi ulevaade aeglaseks, siis võid füüsilise mälu ostmise vajadust kontrollida järgmiselt: 1.
Kõigepealt käivita oma kõik need programmid, mis nõuavad kõige rohkem mälu ja ressursse ning mida sa kõige sagedamini kasutad, seejärel tööta nendega natuke aega. Nendest kõikidest tuleb siin edaspidi ka juttu. Et avada Windows Task Manager'i, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager. Alltoodud pildil toodud arv "" näitab seda et füüsilist mälu on 4 GB ja et kasutajale on sellest kättesaadav kusagil 3,25 - 3,5 GB ümber, seda vanemate kompuutrite puhul, uuematel natuke muutused kaalulangus tulsa. Rida Available näitab aga seda et kui palju füüsilist mälu võib otsekohe hakata kasutama mingi uue protsessi jaoks, siinses näites on selleks arvuks MB 2,2 GBmis on hea näitaja, sest antud masinas oli korraga käivitatud üsna palju programme.
Task Manager aken on seepärast oluline, et siit saada kiiresti vaadata oma füüsilse mälu mahtu ja tema kasutamist read Total ja Available. Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näites on selleks virtuaalmälu suuruseks MB.
Task Manager akna Performance vahelehel on ta ära toodud "Commit MB " murdarvu kaldkriipsust paremal. Page file ja swap file on alates uuematest Windowsite versioonidest kaks eri asja ning swap faili kasutati varem siis kui füüsilisest mälust tuli puudus ja tema täiendamiseks hakati kasutama mingit osa kõvakettast.
Põhjalik ülevaade füüsilisest mälust, virtuaalsest mälust, Windowsi mälu juhtimisest jms Kui palju seda mälu ikkagi vaja on? Arvuti kiiruse ja jõudluse osas mängivad põhirolli protsessor, füüsiline mälu ehk muutmälu RAM ja videokaart. Kui Sul on vanem või aeglaseks muutunud arvuti, siis on kõige reaalsemaks variandiks lisada juurde füüsilist mälu.
Paged pool ja Nonpaged pool on kaks fundamentaalset tuuma ressurssi, mis põhinevad süsteemi kahele põhilisele ressursile - füüsilisele mälule ja virtuaalsele mälule. Paged pool ja Nonpaged pool on mäluressurssideks, mida operatsioonisüsteem ja seadmete draiverid kasutavad oma andmestruktuuride hoidmiseks.
Pool Manager töötab tuuma režiimis, kasutades süsteemi virtuaalse aadressiruumi regioone. Nonpaged Pool on reserveeritud koodi ja andmete jaoks ning ta asub alaliselt füüsilises mälus - teda ei saalita sealt kunagi välja.
Kui see non-paged pool suurus on järsult kasvanud ta ei tohi olla rohkem kui mõnisada MBsiis tekivad kohe mäluprobleemid, näiteks võivad selle põhjustada mingi seadme draiverid.
Windows 7 jõudluse suurendamine, I. osa - mälu (RAM), virtuaalmälu jms
Windows organiseerib mälu füüsilise ja virtuaalse nn andmelehtede pages sisse. Iga page on fikseeritud suurusega tavaliselt 4 KB. Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte.
Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega. Resource Monitor ja mälu kasutamine Win 7 ja kõrgemad : Märksa põhjalikuma ja parema ülevaate oma mälu ning ka muude ressursside kasutamisest saab aga Resource Monitor instrumendi abil.
Et teda kiiresti käivitada, tee järgmist: - Tipi Search otsingukasti sõna resmon.
- Sleimming navy sukkpuksid
- Hinnavaatlus - psoriaasikeskus.ee hinnakiri
- Джабба захохотал.
Mõtekas ongi algul avada Task Manager, et saada oma mälu kasutamisest kiirülevaade ja seejärel käivitada sealtsamast Resource Monitor instrument, et uurida asja põhjalikumalt. Seejärel ava programmiaknas vaheleht Memory ja ilmub järgmine pilt: Nüüd käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser veebilehitsejast et nad töötaksid ühel -ja samal ajal ning uuri seejärel ülatoodud aknas järgmisi elemente, mis on mul seal punase raamiga ümbritsetud: a J pouchi ja kaalulangus riba "In Use" näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu.
See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see roheline riba täidab pidevalt kogu graafikariba pikkuse, siis tuleks füüsilist mälu juurde osta. Windows 7 üritab seda mälu hoida nii täis kui see võimalik on ja mida pikem see sinist värvi riba on, seda parem.
Mõisted: - Physical Memory Füüsiline mälu RAM koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse emaplaadile. Kuid Windows'i jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu". See on mälu maksimaalne maht, mida Sinu operatsioonisüsteem saab kasutada.
Hinnavaatlus - K-rauta hinnakiri
Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks. Et teda kasutada, pead Sa looma omaenda maitse järgi välimusega akna lisades sinna vajalikud "loendurid" countersmis hakkavadki siis jälgima Sinu süsteemi ressursside kasutamist.
Neid loendureid on väga palju ja ainuüksi mälu jaoks on neid tervelt 35 või rohkem tükki - meie jaoks on siin olulised Committed Bytes ja Commit Limit loendurid. Et lisada vajalikke loendureid, kliki algul akna vasemas paanis Performance Monitor harule, siis kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali vajaliku kategooria alt sobivad loendurid.
Kui kõik sai välja valitud, siis kliki all nupule OK. All on Performance Monitor'i avaaken, kliki seal vasemas paanis Performance Monitor harule: Seejärel kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali Memory magnetic toe ring fat kaalulanguse ulevaade alt Committed Bytes ning Commit Limit loendurid nii nagu eelpool sellest juttu oli.
Nüüd võrdle nende kahe loenduri graafikat ja juhul kui see Committed Bytes graafika rohelist värvi ületab pidevalt Commit Limit graafikat punast värvisiis tuleb Sul suurendada oma page file mahtu edaspidi tuleb sellest juttu või osta juurde füüsilist mälu või teha seda mõlemat. Ühesõnaga 'committed bytes' mälumaht ei tohi ületada 'commit limit' mälumahtu. Märkus: Graafika kuvamise viisi saad muuta ülevalt tööriistariba vasemalt kolmanda "Change graph type" nupust avaneva rippmenüü kaudu, vaikimisi kuvatakse need näidud joongraafikana - pilt.
Kui Sa valid sealt rippmenüüst aga "Report" kuvamise, siis saad parema ülevaate näiteks sellest et kui palju need Committed Bytes ja Commit Limit loendurid tegelikult näitavad. Kui Sa ei tea oma masinasse paigaldatud mälutüüpi, siis mine tema kodulehele ja vaata sealt.
Mis on Windows bit x86 ja Windows bit x64 versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe sealt! Alates kusagil Process Explorer ja mälu kasutamine kõik Windowsid : 1 Lae ta alla sealt.
Kõige parem oleks enne sellist testi teha ka kompuutri restart. Veendu, et Sul oleks piisavalt virtuaalmälu Virtual memory ja et ta oleks õieti konfigureeritud: Virtuaalmälu Virtual memory : Virtuaalmälu juhtimine Windows 7's ja kõrgemas sarnaneb Windows XP's ning Windows Vistas tehtavaga, ainsaks erinevuseks on see et alates Vistast hakati kasutama Superfetch tehnoloogiat ja indekseerimist.
Kui Sul on piisavalt füüsilist mälu, siis on väga hea, aga Windows ei ole loodud ainuüksi selle füüsilise mälu kasutamiseks, ükskõik kui palju teda ka on. Lisaks sellele füüsilisele mälule tuleb siin mängu veel ka üks varjatud fail Vastus: Kõik need eeltoodud mõisted on õiged. Windowsis kutsutakse seda varjatud faili pagefile. Microsoft dokumentatsioon kasutab tavaliselt sõnu "pagefile", "paging file" ja "page file". Sellise mäluga seotud aktsiooni kutsutakse "paging".
Hinnavaatlus
Linux kasutab terminit "swap file". Lisaks füüsilisele mälule, mida kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks, loob Windows kõvakettale ühe varjatud faili ning kasutab teda füüsilisest mälust andmelehtede väljavõtmiseks, juhul kui seda vaja on.
See varjatud fail, nn "pagfile. Virtuaalmälu luuakse nn Pagefile Page file; Paging File; saalefail abil ja seda pagefile'i tulebki meil seadistada. Seega, sõltumata Sinu kompuutris olevast füüsilise mälu RAM mahust, omab Windowsi virtuaalmälu vfx fat loss susteemi ulevaade väga suurt tähtsust ja seda just jõudluse suurendamiseks. Windowsi installeerimisel luuakse see 'pagefile' saalefail selle kõvaketta juurkausta, kus asub ka Windows ise tavalislet C: ketta juurkausta.
Page file suurus sõltub Sinu süsteemis olevast füüsilise mälu mahust. Näiteks Windows facei slim süsteemides võib pagefile maksimumsuureseks määrata isegi kuni 16 TB. Juhul kui Sinu süsteem muutub aeglaseks ja Sul hakkab virtuaalmälust puudu tulema ning Sa saad mingeid teateid selle kohta, et süsteemis ei jätku virtuaalmälu umbes taolised teated: " Vaikimisi loob Windows Vista üheainsa pagefile ja määrab ka tema suuruse ning nagu ülemisest pildist näha on, soovitatakse Recommended seal 4 GB füüsilise mälu olemasolul virtuaalmälu suuruseks MB, mis on ka täiesti piisav.
Vfx fat loss susteemi ulevaade pagefile loodi C: kettale ja las ta jääbki sinna. Kuna siin juhib süsteem ise virtuaalmälu loomist aktiveeritud on raadionupp System managed size ja linnuke on ruudus "Automatically manage paging file size for all drives"siis määrabki ta vajaduse korral pagefile soovitatavaks suuruseks selle MB'i.
Akna allääres olev Currently allocated number näitab, et kui suur on momendil määratud pagefile maht. Kui Sinu süsteemis hakkab mälu väheseks jääma nt mängid mingit võimsat mängusiis võib Windows seda arvu suurendada.