MTÜ Psoriaasihaigete Toetamise Ühing "Psoriaasikeskus"
The Support Sociaty for Psoriasis Sufferers in Estonia
Tel. +372 656 7072, 56 204 707, 545 33 660, email: info@psoriaasikeskus.ee


Teenused
Psoriaas
pildid psoriaasist
UVB-ravi
tooted
foorum
partnerid
kirjandus
kontakt



Paaris piinava psoriaasiga

Tervispluss, nov 2004

Tiina Põllumägi (59) teeb igal hommikul tavapärase ringi tolmuimejaga, sest valged nahatükid on öö jooksul paksult voodi katnud.

"Vahel mõtlen – ah, täna ma ei viitsi koristada... Aga see ärritab, kui kodu on valgeid ebemeid täis," räägib naine, kelle nahk ketendab haiguse tõttu alates seitsmendast eluaastast. Psoriaasihaigel küpsevad marrasknaha rakud normaalsest kiiremini ja takerduvad üksteise külge. Praegu tuleb Tiinal nahakettusid vaid jalgadelt ja kätelt, kuid koolieas kukkus kõõma ka peast. Inimesed pöörasid tihti vastikustundest pilgu tema kärnadelt ära või manitsesid: pese ennast, oled nii kõõmane! Neiu sai oma krobelist nahka vaid tsinksalviga määrida, sest ravimite valik oli kesine. Tolleaegsed arstimid ka haisesid ja määrisid hirmsasti.

Noorena pühendus Tiina õppimisele, katsus unustada, et on haige, ja läks pärast kooli tööle raamatukokku. "Algul oli seal hea olla, sest olin inimeste eest rohkem varjatud," meenutab ta. "Kuid vahel ikka mõni võpatas, kui talle raamatu andsin ja ta mu käsi nägi." Raamatukogus luges ta palju ka psoriaasi kohta. Näiteks seda, et haiguse võivad pärida ka lapsed, või seda, et psoriaas kandub vahel ka liigestesse.

"Olin vist lapsena haiguse pärast nii palju kannatanud, et otsustasin: minul lapsi ei tule." See tähendas talle loobumist ka püsivast paarisuhtest. "See ei ole loomulikult õige ja ma ei kutsu kedagi üles niimoodi käituma, sest see on ikkagi poolik elu. Aga ma ei tea, kas otsustaksin oma praeguste teadmiste juures teisiti," arutleb Tiina. Tema õe tütretütrel on samuti psoriaas.

Katsu olla minu nahas!

Kas üks nahahaigus võib siis tõesti nii hull olla? Tiina ütleb, et mis tal nuriseda, peab hakkama saama. Psoriaasi ägenedes nahk ainult ei ketenda, vaid hakkab ka piinavat valu tegema. Tiinal on psoriaas kandunud ka liigestesse, mis valutavad, ja varbad on paistes nagu kartulid. Et haigust vähegi ohjes hoida, tuleb Tiinal naha eest iga päev hoolitseda. Ta võiks ennast asetada noore naise asemele, kes ülemaailmse psoriaasipäeva postrilt vastu vaatab, all kiri: "Annal läheb hommikul 3,5 tundi, et ennast päevaks valmis seada." Ka Tiina peab ketendavad kohad puhastama, kreemitama ja siis end meikima. Õhtul tuleb kreemid vastavate vahenditega maha võtta, ennast pesta ja uuesti sisse kreemitada.


Ka rõivaid tasub hoolikalt valida. "Ma pole kunagi kandnud lühikeste varrukatega riideid ega miniseelikuid. Keegi ei tahaks ju minu käsi näha, need ei ole ilusad. Ebamugav oleks nii teistel kui ka minul," põhjendab ta, näitab siis mulle oma krobelisi käsi ja küsib: "Kuidas te ennast tunneksite, kui läheksime koos basseini?" "Kuna tean, et see haigus ei nakka, siis ei tunneks halvasti," vastan ma. Tiina aga ütleb, et paljud ei tea seda ning uudistavad pilgud tekitavad haiges psühholoogilise barjääri, mida on raske ületada.
Lihtsam on sauna, basseini või randa mitte minna. Ja isegi, kui inimesed teavad üht-teist psoriaasist, oleks haigetel mõnd tööd raske saada. Kes tahaks kärnas kätega kelnerilt toitu vastu võtta või näha, et samasugused käed on kokal? Ka peenesse kosmeetikasalongi ei oota sellist inimest keegi.

"Ühelt poolt on see arusaadav, samas - meie viga võib-olla ongi see, et me ennast nii hirmsasti peidame." Mõni haige kardab suhtlemist juba nõnda, et ei julge isegi psoriaasiliitu tulla. Paljud helistavad ja kirjutavad, et nõu küsida. "Vahel ma õhtuti muud ei teegi, kui räägin ja räägin, ning see on väga väsitav," tunnistab Eesti Psoriaasi Liitu juhtiv Tiina.

Mõnel inimesel kaob pärast haigestumist isegi eluisu ära. "Ma ei taha olla luuser!" on Tiinale ahastuses öeldud. Lapsed võivad tunda ennast tõrjutuna ja noored, kellele väike vinn näol tähendab juba maailma lõppu, on psoriaasi haigestudes lihtsalt ahastuses. Tiina on katsunud selgitada, et selle haigusega saab ju elada: käed-jalad ja mõistus on korras, aga ilmselt läheb meil veel aega, kuni haiged ei pelga oma haigust tunnistada ja teised sellesse nii loomulikult suhtuvad kui näiteks Soomes või Rootsis. "Ega minagi julge alati öelda, et põen psoriaasi," pihib Tiina. "Aga ma tahaksin saada nii julgeks, et võiksin minna mõne Eesti tuntud ja mõjuka inimese juurde, kes ka põeb psoriaasi, ja paluda, et ta hakkaks meie ühingu patrooniks. Praegu ma seda teha ei söanda, sest kardan, et mind saadetakse pikalt."

Üle poole sajandi psoriaasiga elanud naine nendib lõpuks, et selle haigusega on raske olla hingeliselt tasakaalus. Tema, tundub mulle, seda siiski juba suudab. Sest lahkudes räägib Tiina natuke arglikult, aga säravate silmadega, et kui ta noorena sukeldus käsitöösse, õmbles, kudus ja heegeldas, natuke ka pooliku elu kompenseerimiseks, siis nüüd tahaks ta jälle teha ilusaid asju: "Et sellest lihtsalt rõõmu tunda."

Kontakt: www.tiigi.ee/epsol, tel 516 5398

Stressitundlik nahahaigus

Psoriaasi ravides tuleb tihti vabaneda ka stressist, ütleb Kassisaba Medicumi nahaarst Mati Majass.

Kuidas tunda ära, et tegu on psoriaasi ehk soomussammaspoolega?

On mitu tunnust, mille järgi inimene võib seda haigust endal ise kahtlustada. Esiteks armastab psoriaas kindlaid kohti: seda on sageli küünarnukkidel, põlvedel, tuharatel ja juustepiiril. Seega kohtades, kus nahk kogeb rohkem mehaanilist survet (näiteks juuste kammimine).

Psoriaas avaldub tavaliselt punetuse ja tursena, mille peal on hõbedane ketendus. Kollete suurus ja kuju ning ketenduse intensiivsus on haigetel erinev. Tavaliselt on ketendus üsna suur. Näiteks üks inglise psoriaatikust arst ütles, et tema elul pole muidu häda midagi, aga igal hommikul peab ta tolmuimejaga eemaldama voodipesust suure hulga kettusid.

Kolmandaks kipub haigus olema pärilik. Kui mõlemad vanemad on haiged, siis on 66% tõenäosus, et ka nende järglane põeb psoriaasi. Kui üks vanematest on haige, siis 33%. Kui haige on kaugem sugulane, siis 15 protsenti. Kahjuks ei tunne inimesed eriti oma sugulaste tervist.

Kas psoriaas on nakkav?

Ei ole nakkav, see on tõestatud.

Mis põhjustab psoriaasi?

Kes selgitaks välja selle haiguse põhjuse, saaks Nobeli preemia. USAs, Inglismaal ja Jaapanis tehakse tohutut uurimustööd, kuid siiani pole tulemuseni jõutud. Arvatakse, et haigust põhjustab vigane geen.

Milline on ravi?

Kuna haiguse põhjusi ei teata, on ravi sümptomite vastu. Olen viimasel ajal oma töös täheldanud, et stress võib psoriaasi vallandada. Ravimise käigus tuleb seega kaotada ka stress. Kuni kestab ülepinge, kestab ka psoriaas.

Nahale määritavad ravimid vähendavad põletikku ja turset ning eemaldavad kettu. Kõik see leevendab seisundit ajutiselt, terveks haige kunagi ei saa.

Mil määral mõjutab toit psoriaasi ägenemist?

On palju uuritud, kuid pole jõutud järeldusele, et psoriaatik ei tohiks mõnda toitu süüa või et mingi söök oleks eriti kasulik. Soovitada võiks lihtsalt täisväärtuslikku toitu koos vitamiinidega.

Kas psoriaatik võib ujuda ja päevitada?

Päike on mõnele haigele väga hea, kuid see oleneb haiguse tüübist. Mõnele päikesevõtmine ei sobi. Küsimus ei olegi niivõrd selles, et teine kliima mõjub psoriaatikule hästi, kuivõrd selles, et teine keskkond vabastab stressist. Vesi on haigele kasulik, kuna aga psoriaatiku nahk on liiga kuiv ning vesi ja seep kuivatavad seda veelgi, tuleb pärast ujumist nahka tublisti kreemidega niisutada.

Milline peaks olema psoriaatiku elustiil?

Psoriaatik võiks hoiduda kõigest, mis organismi vastupanuvõimet vähendab – näiteks stressist, külmetamisest jne. Alkohol ei sobi talle üldse, see teeb ainult halba.

Miks seda haigust psühholoogiliselt nii raske taluda on?

Ega see haigus surmahäda ole. Kuid psoriaatik ei taha minna ühissauna või randa, ta ei kanna suveriideid. Nii ta peabki terve elu elama. Eestis on umbes 28 000 haiget, kes on välja koolitatud ja teavad, kuidas haigusega elada. Õnnetuseks aga teised inimesed pööravad haigusele tihti negatiivset tähelepanu, kardavad nakkust jne, sest nende teadlikkus psoriaasist on null. Sellepärast tunnebki osa haigeid ennast ühiskonnast väljatõugatuna.

Psoriaas ägeneb sügisel ja talvel

  • Psoriaas ehk soomussammaspool on pärilik krooniline nahahaigus, mis ei nakka ja mida põeb 2-3% inimestest.
  • Psoriaasi puhul arenevad marrasknaha rakud liiga kiiresti, need ei jõua küpseda ja takerduvad üksteise külge. Nii tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed. Ka küüntel võib esineda psoriaasi, kõige sagedamini on neil punktitaolised sissevajutised.
  • Häirivalt mõjub peale lööbe ka sügelustunne, mis tekib tavaliselt ägenemisperioodil ja haiguse paranemisel taandareneb. Sügelemine on intensiivsem, kui haigestunul on muresid.
  • Psoriaasil on erinevaid vorme. Raskemad on pustuloosne psoriaas, mille korral esinevad ka mädavillikesed, ja psoriaatiline liigeste haigestumine, mille korral kahjustuvad sageli sõrmeliigesed.
  • Haigus võib ilmneda igas vanuses, kuid tihti tekib see murdeeas, kui väljanägemist peetakse eriti tähtsaks ja haigestumise pärast eriti kannatatakse.
  • Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus, kuid lisaks on vajalik mingi teine põhjus sümptomite esilekutsumiseks, näiteks trauma, põletik, stress või kangetoimeline ravim. Sageli kaasneb psoriaasiga krooniline kurguhaigus, diabeet, rasvumine.
  • Psoriaas ägeneb tavaliselt sügisel ja talvel, kuid võib tekkida ka kevadel ja suvel.
  • Psoriaasi saab ravida salvide ja kreemidega ning kasutada ka valgus- ja vesiravi. Haiguse taasteket on võimalik pikaks ajaks edasi lükata.

Allikas: Eesti Psoriaasi Liit


Emuõli, lisanditeta.


Psoriaasikreem.
Emuõli, shea pähklivõi, soja.



Liitu meililistiga
Sisesta nimi ja meiliaadress:
Nimi:
E-mail:
Liitu   Eemalda  

 

 

MTÜ Psoriaasihaigete Toetamise Ühing, Copyright 2003-2008  

Pealeht | Kontakt | E-mail | Psoriaas | Valgusraviseadmete müük
Kirjandus | Artiklid | Otsing| Sisukaart | Lingid | Partnerid